OTSEPILT ⟩ Riigikogu arutab erakorraliselt usaldushääletusega seotud eelnõusid

Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus valitsuse ettepanekul esmaspäeval kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, kus arutatakse usaldushääletusega seotud eelnõusid.

Kell 10.32 laekus Lauri Hussarile (Eesti 200) protest. «Teilt ei ole tulnud sisulist vastust, rääkimata vastutulekust. Selline päevakord ei ole mõistlik, see ei austa riigikogu liikmete väärikust ja seab ohtu nende tervise. Meie seas ei ole ainult noored,» lausus EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid Hussarile. «Tahan protesti osana küsida, et kui osa inimeste tervis juhtub üles ütlema, keegi saab infarkti, kas riigikogu juhatus võtab siis selle eest vastutuse?» küsis Vooglaid. 

Hussar vastas, et selgitas päevakorra graafikut – ka seda, et juhul kui riigikogu juhatus leiab, et peab päevakava muutma, siis juhatus seda ka otsustab. «Kui me oleksime tööd teinud, siis oleksime juba 34 minutit tööd teinud,» vastas Hussar. Samuti esitas protesti EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets. «Pärtel-Peeter Pere oli 40 tundi istungil, see lõi mul punase tule põlema. Koalitsioon peab ju selle eest vastutama, et teil on vaja hääled kokku saada,» rõhutas Poolamets. 

Reinsalu andis üle avalduse peaminister Kaja Kallase umbusaldamiseks

Umbusaldus Foto: Opositsioon

Kell 10.40 esitles Isamaa esimees Urmas Reinsalu peaminister Kaja Kallase umbusaldusavaldust. «Tahetakse, et me oleks hääletud ja kiruks vaikselt nurga taga, sellega me ei lepi. Me teeme häält!» lausus Reinsalu. See on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa rahvasaadikute allkirjaga eelnõu peaminister Kaja Kallase umbusaldamiseks.

«On üsna tavatu, et loetud kuud pärast valitsuse ametisse astumist umbusaldusavaldus algatatakse, kuid pretsedenditud on olnud kogumis ka peaministri isiklikud sammud ja valitsuse poliitikad,» rõhutas Reinsalu. «Umbusaldusavaldus annab hääle nende murele ja nõutusele, kes ei ole nõus valetamisega poliitikas, valitsuse elluviidava poliitikaga ega sellega, et ühiskonna huvirühmad on taandatud hääletusse olekusse.»

«Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus surub kiirkorras läbi poliitikat, milleks pole rahvalt mandaati küsitud ega saadud ja mille pikaajalisi negatiivseid mõjusid ei ole hinnatud. Seda tehakse olukorras, kus meil on sajandi väikseim sündimus, laiaulatuslik majanduslangus ja kõrge inflatsioon, mis on olulisel määral vähendanud perede toimetulekut,» seisab umbusaldamise tekstis. 

Mart Võrklaev: maksuküüru kaotamine on täiendav tugi meediamajadele 

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) alustas kell 13 saadikute küsimustele vastamisega käibemaksu tõusu kohta. «Mis puudutab ajakirjanikke, siis siin teeb valitsus neile suure leevenduse: kaotame maksuküüru, mis karistab neid, kes rohkem pingutab. Arvan, et ajakirjanike keskmine palk on kuskil 1800 euro juures, 2025. aastaks tõuseb see ilmselt 2000 euroni. Kes saab rohkem ja kes vähem, aga maksuküüru kaotamisel saavad need samad inimesed iga kuu üle 100 euro rohkem kätte. See on täiendav tugi meediamajadele, et ajakirjanikke tööl hoida ja neile palgaraha maksta.,» selgitas Võrklaev. 

Hiljem lisas Võrklaev, et käibemaksutõus ei ole kellelegi meeldiv ja võib mõjutada teenuse hinda või ettevõtete kasumit. «Me ei näe, et sellel tõusul oleks oluline mõju, sh ka maakonnalehtedele,» lausus Võrklaev. 

Riigikogu võttis vastu käibemaksumäära tõstva seaduse

Riigikogu võttis esmaspäeval erakorralisel istungil vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mille kohaselt tõuseb käibemaksumäär alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20-lt 22 protsendile.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja selle vastu oli 35 riigikogu liiget.

Kui algselt soovis valitsus tunnistada majutusele kehtiva üheksaprotsendilise soodusmäära 2025. aastast kehtetuks, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatuse kohaselt tõuseb majutuse käibemaksumäär plaanitust vähem ehk üheksalt protsendilt 22 asemel 13 protsendile. Samas kasvab ajakirjandusele kehtiv käibemaksumäär, mis hakkab alates 2025. aastast olema varasema viie asemel üheksa protsenti.

Seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk liikuda riigitulude laekumise suurendamise kaudu riigieelarve tasakaalu poole, samuti on eesmärk muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks.

Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 240 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Ees ootab maraton

Riigikogu erakorralise istungi päevakorras on riigikohtu liikme Margit Vuti ametivanne, samuti valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega.

Tegemist on eelnõu teise lugemisega, mille arutelu jäi 15. juuni istungil pooleli. Eelnõuga tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.

Päevakorras on ka valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Kavas on teine lugemine, ette kannab rahandusminister Mart Võrklaev. Vastavalt eelnõule tõuseb käibemaksumäär alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20 protsendilt 22-le.

Vaata järele esimest osa pikale veninud erakorralisest istungjärgust (alates 19.06 kella 10st kuni kella 11.14ni):

Samuti on suures saalis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Tegemist on teise lugemisega, ette kannab rahandusminister Mart Võrklaev. Vastavalt eelnõule kaotatakse mitmed maksusoodustused, tõstetakse tulumaksumäära ja asendatakse regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.

Päevakorras on ka valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Taas on tegemist teise lugemisega ja ette kannab rahandusminister Mart Võrklaev. Eelnõuga tõstetakse erinevate hasartmänguliikide maksumäärasid, et suurendada riigieelarve tulu.

Vaata järele teist osa pikast istungjärgustt (alates 19.06 kella 21.24st kuni 20.06 kell 06.10ni):

Parlamendi ees on ka valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Teisel lugemisel on ettekandja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Samuti on päevakorras valitsuse algatatud valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Teisel lugemisel on ettekandja peaminister Kaja Kallas. Eelnõuga kavandatakse ministeeriumide tegevuse ümberkorraldus, mis peaks jõustuma 2023. aasta 1. juulil.

Päevakorras on ka valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Teisel lugemisel on ettekandja rahandusminister Mart Võrklaev. 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise ettepanekud kajastavad kahte liiki muudatusi: ministeeriumide ümberkorraldustest tulenevad ettepanekud, mis on seotud valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega ja valitsemisaladelt saabunud eelarvemuudatuste ettepanekud, mis esitati rahandusministeeriumile 2023. aasta aprillis.

Viimane päevakorrapunkt on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Eelnõuga muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid.