Pärast Kahhovka hüdroelektrijaama tammi plahvatust on Hersonis vee alla jäänud umbes 890 hoonet, teatas pühapäeval sõjaväeadministratsioon, kelle andmeid vahendas uudisteagentuur UNIAN.
Hersonis on tammiplahvatuse järel jäänud vee alla umbes 890 hoonet
Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni pressibüroo juhi Oleksandr Tolokonnikovi sõnul on praegu kõige keerulisem olukord Hersonis asuvas Korabeli mikrorajoonis, kus on üle ujutatud umbes 800 maja. Veetase siiski vähehaaval langeb.
Kommunaalettevõtted püüavad likvideerida üleujutuse tagajärgi, üks elektrialajaam on juba õnnestunud ühendada. Teisi alajaamu uuritakse, kuid need tuleb enne ühendamist kuivatada.
Tolokonnikovi sõnul tehti kohalikele elanikele ettepanek evakueeruda, kuid paljud neist ei soovinud oma kodudest lahkuda ja keeldusid.
ÜRO süüdistas pühapäeval Venemaad humanitaarabi tarnete tõkestamises Ida-Ukraina Moskva kontrolli all olevatele aladele, mida on mõjutanud hiljutine Kahhovka tammi õhkulaskmine.
Tammi purunemine 6. juunil ujutas üle tohutud alad Venemaa ja Ukraina kontrolli all olevast Hersoni piirkonnast, sundis tuhandeid inimesi põgenema ja põhjustas hirmu keskkonnakatastroofi ees.
«Vene valitsus on seni tagasi lükanud meie taotluse pääseda tema ajutise sõjalise kontrolli all olevatele aladele,» ütles ÜRO Ukraina humanitaarabikoordinaator Denise Brown pühapäevases avalduses.
«Kutsume Venemaa ametivõime üles tegutsema vastavalt oma rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevatele kohustustele,» lisas Brown.
Ukraina võimud teatasid laupäeval 16 hukkunust ja 31 kadunust laastavates üleujutustes, mille põhjustas Venemaa kontrolli all oleva tammi purustamine, milles Kiiev ja Moskva teineteist süüdistavad.
«Surma sai 16 inimest: 14 Hersoni oblastis ja kaks Mõkolajivi oblastis. 31 inimest on endiselt teadmata kadunud,» teatas Ukraina siseministeerium pärast seda, kui Venemaa oli rääkinud 29 hukkunust enda okupeeritud aladel.
«Kahjuks on hukkunute arv kasvanud 29ni,» ütles Venemaa ametisse pandud Hersoni võimude juht Andrei Alessejenko.