Stockholmi keskkonnainstituut: Eesti erakordne põud pole juhus

Põud Foto: Dmitri Kotjuh (Järva Teataja)

Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskus kirjutab laupäeval tähistataval kõrbestumise ja põua vastu võitlemise päeval, et erakordne põud Eestis pole juhus, vaid kliimamuutuste tagajärg.

Trend näitab, et keerulisi põuaseid aegu hakkab Eestis üha enam esinema, muust maailmast rääkimata. SEI Tallinna vanemeksperdi Tiia Pedusaare kinnitusel on see seotud kliimamuutustega. Kuigi kliimamuutuste stsenaariumid ennustavad Eestile sademete hulga kasvu, ei tähenda see, et Eesti laiuskraadid jäävad põuast puutumata, selgitab Pedusaar SEI kodulehel avaldatud postituses. Ta rõhutab, et tähtis on veevaru ruumiline ja ajaline jaotus. Eesti veevaru jaotus aasta sees hakkab selgete märkide järgi muutuma ning igakevadine suurvesi jääb haruldaseks nähtuseks.

Kui külmadel talvedel talletub vesi jää ja lumena, siis kevadel sulades täidab suurvesi jõed, järved ja kõik muud veekogud ning tagab piisava veehulga vegetatsiooniperioodi alguseks. Suurvesi aitab niimoodi täiendada kevadist mullavee varu ja loob taimedele vajalikud kasvutingimused. Paraku pole üle kümne aasta olnud pikka ja lumerohket talve, mis täidaks kevadel veekogud. Talv on heitlik ehk külmetab ja sulatab vaheldumisi ning täidab veekogud pigem külmal aastaajal. See ei toeta või mõnikord suisa pärsib põllumajandustegevust.

Kui ei ole ka sademeid, nagu juhtus sel kevadel, siis tekibki põud. Keskkonnaagentuuri andmetel oli tänavune mai üks sademevaesemaid Eesti mõõtmisajaloos. Eestis tekib agrometeoroloogiline põud siis, kui vegetatsiooniperioodil on vähe või pole üldse sademeid keskmiselt kümme päeva või kauem. Mais sadas Eestis keskmiselt 12 millimeetrit, mida oli vaid 28 protsenti aastate keskmisest maikuisest sademete hulgast. Paljudes paikades Eestis ei registreerinud sademejaamad sademeid alates 18. maist üldse.

Tallinnas sadas keskkonnaagentuuri andmetel maist kuni juuni keskpaigani 11,6 millimeetrit, mis teeb sellest kõige kuivema mai-keskjuuni perioodi alates Tallinna mõõtmisajaloo algusest 1902. aastal. Kui jätta kõrvale mai kaks esimest päeva, tuli Harku ilmajaama andmetel sademeid vaid 4,7 millimeetrit – selline kogus aurustub kevadel üheainsa päikselise päevaga. Ka kliimamuutustega tõusvad õhutemperatuurid lasevad veel kiiremini aurustuda, mis omakorda süvendab põuda, selgitas SEI Tallinna vanemekspert Andreas Hoy.

Et inimeste tervis, elatusallikad, majanduslik toimetulek ja üldine heaolu põua tõttu üha rohkem ei kannataks, tuleb SEI soovitusel minna üleilmse kliimaneutraalsuse poole, aga kasvatada ka riikide vastupanuvõimet muutuvatele ilmaoludele. See hõlmab olemasoleva olukorra põhjalikku kaardistamist ja ülevaatust.