KESKPÄEVATUND ⟩ Hõbemägi: ainsad, kel on võimalik valitsuse otsuseid üldse veel mõjutada, on suhtekorraldajad

Kuku raadio saates «Keskpäevatund» arutasid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk, mida näitab Eesti poliitilise kultuuri kohta riigikogu ummikseis.

Ruussaare sõnul tõid riigikogu lõppev istungjärk ja erakondade populaarsusuuringud esile, et vastandumine toimib. «EKRE ja Reformierakond on kõige populaarsemad parteid ja ma julgen öelda, et tänu sellele, et nad on suutnud maailmapildi ajada mustaks ja valgeks. Ükskõik, kumb on must ja kumb valge, aga vastandumine toimib.»

Fjuk arvas, et tänaseid poliitikuid ei huvita üldse arusaam, millist rolli peaks riigikogu ja poliitika ühiskonna suhtes täitma või kujundama. «Nende asi pole see, mida ühiskond nendest arvab,» ütles ta ja küsis: «Kas on mingisugust kaasamist, mis on igasuguse hea tava fundamentaalne alus, kuidas õigusloome peaks toimima? Kaasamine on fiktiivne, näiline. Ehk seda ei ole üldse. Kas on toimunud mingid mõjuanalüüsid, mida üks või teine otsus hakkab kaasa tooma? Need puuduvad täiesti. Kas poliitikutel on mandaat nendeks tegevusteks, mida nad praegu teevad? Ei ole. See tähendab üksüheselt, et neid ei huvita, kas ühiskond hindab või on kaasas nende tegevustega.»

Ruussaare täpsustusele, et poliitiku mandaat on tema valimistulemus, vastas Fjuk: «Olgem natukene täpsemad. Me võime juriidiliselt väga kindlalt teatud seisukohti kaitsta ja õigustada. Aga valimistsükkel on väga pikk. Selle raames esitab poliitiline jõud oma vaated, mida ta nelja aasta jooksul üritab teha. Väga palju seda, mida püütakse praegu kiirkorras läbi viia, valimistel ei olnud. See pole muidugi esimest korda, kui ilma mandaadita midagi tehakse. Ka eelmise valitsuse ajal toimunud perehüvitiste väga järsk tõus teatud segmendile peredest – ka selle jaoks polnud mandaati. See oli toona Isamaa surve, kes tuli Kaja Kallase valitsusse väljapressijana, seades fakti ette, et «kui nõus ei ole, siis me läheme tagasi ja teeme Keskerakonna ja EKREga uuesti valitsuse»,» meenutas Fjuk.

Hõbemägi esitas selle kohale veel ühe kõrgema küsimuse: kellel on praegu Eesti vabariigis võimalik mõjutada seda, mida valitsus teeb?

«Me peaksime rääkima riigikogu mõjutamisest. Aga riigikogu on muutunud kummitempliks. Me näeme, et kui sul on 60 häält, siis sa rullid üle absoluutselt kõigest ja sa ei pea ära kuulama isegi vastuväiteid, sest seod eelnõud usaldushääletusega. See masin töötab tõrgeteta. See tähendab, et riigikogu jääb antud juhul täiesti kõrvale. Inimesed, kel on põhiseaduse järgi südametunnistusevabadus, on selle südametunnistusevabaduse andnud erakonna keskkontori kappi ära,» lausus Hõbemägi.

Kuna Eesti on vahetanud seadusandliku võimu täidesaatva võimu vastu, valitsus ei karda enam ajakirjandust, ka majutusasutuste lobitöötajaid, rektorite ega pankade sõna ei kosta Stenbocki majja, on ainsad, kel on võimalik valitsust mõjutada, suhtekorraldajad, tõdes Hõbemägi.

«Need, kes on võtnud enda kätte ühiskonna – võib ka öelda, et mingisuguste institutsionaalsete üksuste – vahendamise sellele paarikümnele inimesele, ning nad suudavad ka reaalselt mingeid tulemusi tekitada. Minu arust on see Eesti vabariigi praegusest seisukohast väga kurb ja väga halb, et meil on valitsus, kes valitseb nii, nagu ise tahab, hoolimata riigikogust ja opositsioonist, ning meil on üks väike rühm vahendajaid, kes ühiskonna soove, muresid, hädaldamist vahendab neile.»