Võrklaev maksumuudatustest: ajakirjandus ei saa jääda puutumatuks saareks

Rahandusminister Mart Võrklaev tahab Eestile teha maailma esimese nulleelarve. Foto: Kermo Benrot

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) selgitas oma seisukohti maksumuudatuste tegemisel, öeldes muuhulgas, et kui teistes valdkondades tõuseb käibemaksumäär, ei saa jääda ajakirjandus ainsaks erandiks.

Ajakirjanduse käibemaksumäära alandati mullu üheksalt protsendilt viiele, nüüd plaanib koalitsioon endise määra taastada. Sellele reageerinud Eesti Meediaettevõtete Liitu kuuluvate üleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avalduses märgiti, et Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja väliskanalite mõju.

Võrklaev põhjendas plaani tausta riigieelarve kehva seisuga, kus laiutab ligikaudu 1,7 miljardi euro suurune puudujääk. «Riigirahanduse korrastamine vajab meie kõigi panust, aga me kõik saame kasu ka sellest, kui riigi rahaasjad on korras,» märkis ta. 

Ministri sõnul tõstetakse alates järgmisest aastast käibemaksu standardmäära 20 protsendilt 22 protsendile; majutusasutuste käibemaks tõuseb 2025. aastast üheksalt protsendilt 13 protsendile, mis on algselt planeeritust üheksa protsendipunkti madalam. «Ajakirjandus ei saa jääda puutumatuks saareks,» toonitas Võrklaev. «Olukorras, kus kõik teised peavad panustama, ei tundunud ajakirjanduse käibemaksu vähendamine ülejäänute suhtes õiglane. Seda enam, et eelmise aasta juulini kehtis ka ajakirjandusele üheksaprotsendiline käibemaksumäär.»

«On isegi mõistetav, et sisendhindade kiire hinnatõusu tingimustes ei toonud eelmise aasta augustis ajakirjandusele tehtud käibemaksualandus tarbijatele kaasa hinnalangust, kuid hinnad ei jäänud isegi paigale, vaid vastupidiselt tõi see kaasa hoopis hinnatõusu, mis käibemaksu alandamise mõttele ja kättesaadavuse suurendamisele kaasa ei aita,» ütles Võrklaev.

Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Merle Viirmaa heitis eelmisel nädalal ette, et valitsus ei ole omaalgatuslikult meediaettevõtteid arutellu kaasanud. «/---/nüüd on selgunud, et see oli siiski kogu aeg valitsuse plaan - süvendada ebavõrdset konkurentsi digihiidudega ning viia Eesti ajakirjanduse kirjastamiseks Euroopa kõige kallimate riikide sekka - sellesse gruppi me edaspidi oma üheksaprotsendilise käibemaksumääraga paigutume,» märkis Viirmaa.

Samuti avaldasid nii Euroopa meediakirjastajate ühendus News Media Europe (NME) kui ka maailma meediaväljaandjate liit WAN-IFRA kahetsust, et Eesti valitsus otsustas Euroopas minna vastuvoolu ja tõsta ajakirjandustellimuste käibemaksumäära.

«Kindlasti ei ole ma nõus väitega, et meediamaju ei kaasatud aruteludesse,» ütles Võrklaev. «Kohe, kui sai selgeks, et majutusasutuste käibemaksu tõusu puhul liigume kompromissi suunal ja peame seetõttu kaotama ajakirjanduse 5-protsendilise käibemaksu soodusmäära, kohtusin ka meediasektori esindajatega. Samuti on neil olnud võimalus tutvustada oma seisukohti riigikogu liikmetele ja fraktsioonidele,» lisas ta.

Kuna üheksaprotsendiline käibemaksumäär hakkab ajakirjandusele kehtima alates 2025. aastast, on meediamajadele muutus aegsasti teada, arvas Võrklaev. «Prognoosi järgi peaks juba 2024. ja 2025. aastal majandusel oluliselt paremini minema. Samuti kaob 2025. aastast maksuküür,» lisas ta, tuues ühtlasi näite 1800-eurose kuupalgaga ajakirjanikust, kes maksuküüru kaotamisest võidaks iga kuu 101 eurot ehk 1212 eurot.

«Seega on tulumaksureform oluline leevendus ka meediamajade hirmule, et käibemaksumuudatuste tulemusel on ajakirjanikke vaja koondama hakata,» sõnas Võrklaev.