Liigne veetarbimine võib rikkuda põhjavee

Muru kastmine. Foto: Tomi Saluveer / Lõuna-Eesti Postimees

Põua ajal muru kastmisel võivad olla palju tõsisemad tagajärjed kui see, et mõne kõrghoone ülemistel korrustel veesurve langeb.

Tallinna Tehnikaülikooli professori Marina Kritševskaja sõnul on tänases Eestis kohati reaalne oht, et kui vett kasutatakse piiranguteta, näiteks kastmiseks, kulub seda rohkem kui kaevud ja veetöötlusseadmed suudavad pakkuda. Kõik tugevad kõrvalekalded, mis toimuvad veetarbimise järsu suurenemisega mõjutavad veevarustuse teenuse kvaliteeti, kuna ühisveevärgid on projekteeritud teatud veetarbimise jaoks

Samuti peavad veevarustusettevõtted kinni pidama neile keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud mahust. Neid mahtusid ei tohi Kritševskaja sõnul ületada, kuna need põhinevad teaduslikel uuringutel ja nende ületamisel ei pruugi põhjavee kasutamine joogiveena tulevikus enam võimalik olla. «Kaevudel on maksimaalne tootlikkus, millest alates algab merevee sissetung, mis omakorda võib kaasa tuua kogu põhjaveekihi rikkumise. Loodus ei armasta tühjust, kaevu võib imbuda merevesi. Vee aktiivse kasutamise tõttu põhjaveekihtides võib rõhk langeda. Ja kui lisaks ka pinnast niiskuse imbumise protsess muutub rõhu tõstmiseks ebapiisavaks, hakkab merevesi täitma tekkinud tühimikke,» selgitas Kritševskaja.

Põhjavett kasutatakse nii Harku kui Viimsi vallas, saadaoleva vee kogust reguleerib keskkonnaministeeriumi käskkiri, mis määrab ära Tallinna ja selle ümbruse valdade ööpäevase tarbeveevaru.