/nginx/o/2023/06/16/15393753t1h323a.jpg)
Keskkonnaameti spetsialistid on kahe kuu jooksul jalutanud läbi pea 2000 erametsa. Peatatud on 30 raiet, mida on sama ajaga rohkem kui möödunud aastal. Tühja töö tegemine jätkub ja süsteem, mis põhineb pealekaebamisele, ei ole mõistlik. Lisaks peatatakse raieid ametnike suva järgi ning Keskkonnaamet vastab meelevaldselt vaid neile sobivatele küsimustele.
Alles hiljuti tehti ühest kassist kui linnurappijast pilt ja pandi Facebooki häbiposti. Otsiti omanikku, kes sellise kiskja koduuksest nii puutumatul ajal, kui seda on pesitsusrahu, välja lasi. Postituse vihased kommentaarid lõpetas viide Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi uurimusele, mille järgi jääb Eestis tapjainstinktiga kodukiisude hambu igal aastal 11 miljonit lindu. Metsaraied ei pääse ligilähedalegi. Aga oot, palju meil siis siin linde on?
Googeldades leiame, et Eestis pesitseb (Eesti Entsüklopeedia, 2010) kokku umbes 13,4–20,4 miljonit paari linde ning talvitab 3,5–9,4 miljonit lindu. No olgu, tegu on 13 aastat vanade arvudega ja olukord on kindlasti tänaseks muutunud. Aga kui võtta aluseks demagoogia, et lindude arvukus väheneb drastiliselt, siis tänaseks peaks see number tublisti väiksem olema. Tegelikult peaks see täitsa 0 olema, sest kui igal aastal jääb 10 miljonit linnukest kassidele ette, mitmeid miljoneid hukkub meie teedel ja 84 000 linnupoega jäi ainuüksi 2018. aastal ette metsaraiele, kusjuures hinnangu andnud teadur Mägi sõnul on see number tõenäoliselt kolm korda suurem, siis tõesti on linnud meil siin Eestis kas päris hästi vastu pidanud või kohe kohe välja suremas.
Paratamatult tekib aga küsimus, kui tõepähe saab neid ja teisi uuringuid sel moel võtta, kui nendes esitatud numbrid võivad nii suures ulatuses varieeruda. Antud teaduri kohta tundub selline emotsionaalne numbritega paremale vasakule huupi loopimine pigem uurimust õõnestav, ent samas on uuring tellitud Keskkonnaministeeriumi poolt ja osalt sellele toetudes töötas Keskkonnaamet välja juhise, mille järgi peaksime me kõik lindude pesitsusrahu ajal käituma.
Tõsiasi on aga see, et tegelikult ei tea meist mitte keegi, kui palju linde pistavad kevadel pintslisse kassid, kui paljud hukkuvad metsateo ajal ja kui paljud, värskelt lennuvõime selgeks saanud noorlinnud, maanteedel ja kui paljud hukkuvad vastu hoonete klaasfassaade lennates. Seda teadmatust kinnitab muide samas uuringus tugevas mustas kirjas lause: “Kuigi kirjanduse otsingul töötati läbi üle 600 teadusuuringu, ei õnnestunud leida ainsatki uuringut, mis oleks keskendunud sellele, kuidas kevadsuvine raie mõjutab linnustikku.“ Samas näpuga näitajaid on palju, metsaraieid peatatakse ning lõhe linnuarmastajate, metsameeste ja kassipidajate vahel aina suureneb. Närvid on läbi kõigil ning “hea” ja “kurja” võitlus jätkub täiel tuuril.
Just sellise lööklausega saab kokku võtta kevadel algavat ja toimuvat roheaktivistide ja Keskkonnaameti käsikäes tehtavat hoogtööd. Jätkuvalt ei suuda aga isegi kahte eri leeri kuuluvad tegelased ehk keskkonnaaktivistid ja metsasektoris töötavad inimesed üksmeelselt mõista, miks siis üldse antakse Keskkonnaameti poolt välja raielubasid, kus vastavad piirangud puuduvad. Viimane on seni kehitanud õlgu ja näitab näpuga riigi suunal, kust pole vastavat käsku alla tulnud. Teadupärast olla isegi üks kohtuasi selles osas veel pooleli.
/nginx/o/2023/06/16/15393755t1h8d15.jpg)
Anonüümsust palunud metsafirma omanik, kellega AS Timber metsaspetsialistid tihti suhtlevad ütleb seda arutelu kuulates, et „kui nädal enne valimisi ei julge mõni poliitik rääkida isegi maksutõusudest, siis mida me räägime järjekordsest nii ebapopulaarsest otsusest, kui seda on metsasektori töö halvamine terveks teiseks kvartaliks. Ega ministriametisse pole astunud veel ühtegi piisavalt munadega inimest, kes sellist otsust julgeks vastu võtta.“
Loomulikult ei julge, sest metsategu täidab riigikassat mehiselt. Metsa- ja puidusektori panusena laekus 2021. aastal riigile 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust. Kui kõik 3900 metsandusega ühel või teisel moel seotud ettevõtet lülitada aasta teises kvartalis välja, siis milline oleks see mõju majandusele?
/nginx/o/2023/06/16/15393756t1hff90.jpg)
Pajaka Puit OÜ üks omanikest ja Facebooki Metsanduse grupi moderaator Kertu Elfenbein on tuleviku osas siiski lootusrikas. „Tundub, et praegune kliimaminister saab numbritest aru. Teadupärast ootab ta infot metsasektorilt just numbrite kohta. Kui nüüd metsasektor suudab need esitada, siis on see kindlasti abiks mõistlike otsuste langetamisele.“ See jätab vähem ruumi varasemale praktikale, mis on seni baseerunud peamiselt tunnetusele. Ehk jääb sel moel vähem ruumi huupi lahmimisele.
Keskkonnaameti kevadine tegevus raiete keelustamisel erametsades tekitab paksu verd. Tuletame meelde, et erametsades on pesitsusrahu pidamine rangelt soovituslik, mitte kohustuslik. Argo Alev (Aru Metsagrupp OÜ), kelle raie just paar nädalat tagasi peatati ütleb, et ta suudaks kõige sellega leppida, kui see oleks seaduses kirjas, kuid täna pannakse raieid kinni ametniku suva järgi. „Käisin sel korral ametnikuga metsas kaasas ja ega ta ei näinud ühtegi linnupesa, ta ainult kuulis linnulaulu.“ Ka saemehed, kes olid juba selles metsas alusmetsa ära teinud, ühtegi pesa Alevi sõnul ei tuvastanud.
Maatükk, millel raie peatati on 50 m laiune, mille mõlemal pool ääres on RMK kinnistud. „Vaidlesime selle üle, kas need linnud on nüüd siis era- või riigimaa peal, kui me neid vaid kuuleme ja oma silmaga ei näe. Linnulaul kostub teatavasti päris kaugele ja linnud, mida ta kuulis, võisid vabalt just RMK alal olla. Ametnik oli aga Keskkonnaameti looduskaitseosakonna töötaja ja tema tuli kohale teadmisega, et kui ta linnu(laulu) leiab, siis raie peatab,“ räägib Alev, kes lisab, et tema pole veel kuulnud olukorrast, kui ametnik kohal on käinud, et raie jätkuda võib. „Nad ju tulevad teadmisega, et igas metsas mingi lind on ja lendab. Ega raiet peatada sellisel kaalutlusel pole just keeruline.“
Kertu Elfenbein märgib, et ka nende üht raiet üritati sel kevadel peatada, kuid katse ebaõnnestus. „Me ei tea, kes kaebuse esitas, aga Keskkonnaamet tuli kohale, kuid kuna tegu oli metsakaitseekspertiisi alusel tehtud üraskitõrjeks ettenähtud raiega, siis võisime oma tööd jätkata,“ märgib naine, kes on samas aga nördinud, et kogu ühiskonna teravik on igal kevadel suunatud üksnes metsasektori poole. „Jääb mulje, et me kevadel tapame verejanuliselt linde ja viime harvesterid selleks sihilikult metsa. Samal ajal eksisteerib silmakirjalikkus teatud huvigruppide poolt, kes panevad silma kinni, kui linnud kassidele ette jäävad või kui käib silo tegemine. Pekstakse vaid metsasektorit.“ Naine ütleb, et ta hoolib väga loodusest, kuid selline ebaõiglus ja selgusetus pärsib sektori tööd ning väsitab.
Keskkonnaamet on sel aastal peatanud 30 raiet. Pesitsusrahust kinni pidamise tagamiseks on tehtud pea 200 kontrollreidi, mille käigus on kontrollitud ligi 2 tuhandet maaüksust. Tasub märkida, et möödunud aastal peatati linnurahu ajal kokku 30 raiet ning tänavu võib ja tõenäoliselt tuleb see number suurem, sest pesitsusrahu kehtib veel paar nädalat. Küsisime Keskkonnaametist infot ka selle kohta, kui palju on inimestelt tulnud kaebusi märgatud raiete osas, ent sellele ja nii mõnelegi teisele küsimusele AS Timber vastust ei saanudki, kuigi palusime infot korduvalt.
/nginx/o/2023/06/16/15393760t1h27e7.jpg)
“Praegune süsteem on ju üles ehitatud pealekaebamisele ja sügavale sisemusse on paljudele kodeeritud veendumus, et igasugune raietegevus on halb, eriti kevadel, mil see häirib pealekauba linde. Kui saag kuskil käima tõmmatakse, siis sellest üldjuhul märku antakse,” ütleb AS Timber üks asutajatest Ott Krigul, kelle sõnul tuleks selline süsteem lõpetada, sest miks sellist komejanti tarvis on. “Neid numbreid vaadates ja natuke nende taha vaadates hakkab päris kahju, sest kõik need metsas jalutamised makstakse kinni meie kõigi taskust. Aga võib olla on see siiski soodsam variant riigile, kui kevadised raied sootuks peatada.”
Kui kontrolli vajavat raiet märgatakse, siis peatatakse see esialgu Keskkonnaameti poolt 10 päevaks. Ott Kriguli hinnangul on tegemist mahavisatud ajaga ja ilmselge ülereageerimisega, sest sel perioodil saadetakse metsa alles linnuvaatleja ning sealt edasi läheb veel aega, mil saabub otsus. “Kui süsteem on selliselt üles ehitatud, peaks olema tagatud ka inimressurss, kes koheselt saab metsa minna kontrollima, kas kaebus on põhjendatud. Kui inimene ei saa käia etteteatamata tööl pool kuud, siis millest maksab ta järgmise kuu arved ja toidab pere?” Keskkonnaamet toob vaid välja, et käituma peaks vastavalt juhendile ning kevadised raied võimalusel üldse ära jätma. Krigul toob välja probleemkoha, et kui näiteks üraskikahjustuse likvideerimise eesmärgil tehtavat raiet edasi lükata ei saa, siis ega pealekaebaja ei mõista, et metsa raiutakse MKA alusel ja seda juhendit lugeda nad tema hinnangul tõenäoliselt ei mõista, aga raie peatatakse kaebuse alusel siiski. “Süsteem lonkab kõiki jalgu korraga,” kommenteerib Krigul.
Kui vaadata teisi põhjamaid, siis linnurahu ei pea sel moel mitte keegi. “Meil siin on asjad üle võlli. Esialgu tasuks siiski uurida, kui palju kevadine raie lindude arvukust mõjutab või kui see on nii sügaval veendumuses, et lindude populatsioon on vähenenud nimelt raietegevuse tõttu, siis oleks aeg see seadusesse kirja panna, et linnurahu kehtib nii era- kui riigimetsas võrdsetel alustel,“ võtab Argo Alev teema kokku. Kertu Elfenbein lisab, et tema on seda meelt, et lindudele võiksid jääda RMK alad ja teatud metsatüübid, kus rahus pesitseda, kuid selgeks tuleb see teema lõpuni vaielda. On ka teisi teemasid, mis kõrvuti linnurahuga, tuleb kiiremast korras ette võtta, sest naise hinnangul on puiduturg viimased viis aastat olnud selges taandarengus ning vähenenud on investeerimisjulgus.
Argo Alevi poolt alustatud raie on tänaseks saanud ametlikult punase tule. Metas kuuldi, kuid ei nähtud ühtegi lindu. Kaitsealuseid linde ei tuvastatud. Tööd on aga peatatud juuli lõpuni. Huvitav on aga selle juures asjaolu, et raierahu periood kestab 30. juunini, kuid keeldu on pikendatud sellest veel kuu võrra. Miks? Oletame, et Alev oleks metsas töödega alustanud 1. juulil, poleks kedagi huvitanud võimalikud tiibu sirutavad ja äsja lennuvõime saanud linnupojad.
Ka selle küsimuse esitasime Keskkonnaametile, kust korduvale järelepärimisele me vastust ei saanud. “Meelevaldselt jäeti kõrvale ka teised küsimused pesitsusrahu kohta, viidati vaid, et ära tuleb oodata pressiteade ning küll siis saate lugeda. Selline informatsiooni kinnihoidmine ameti poolt on lubamatu, kuid näitab selgelt, et käitumisviis on diktaatorlik ja üleolev ning raiete keelustamine toimub seadusest üle astudes. Inimestest on juba üle astutud, sellest me enam ei räägi,” märgib Krigul.
Pealegi ei vastuta mitte keegi raie keelustamisega kaasneva majandusliku kahju eest. „Materjali hinnad langevad praegu iga päev ja minu jaoks tähendab raie keelustamine selget miinust. Lisaks jõudsime mingi koguse seal metsas juba maha lõigata. Et seda realiseerida tuleb see osa mul sealt välja tuua. Aga seda on nii vähe, et selle väljatoomine on kulukam kui turustamine. Samas materjali metsa mädanema ka ei tohi jätta,“ selgitab Alev.
Elfenbein lisab, et viimastel aastatel on kordunud täpselt sama stsenaarium, et mida lähemale jõuab kevad, seda suuremas teadmatuses on metsasektori inimesed. Seetõttu olgu tema sõnul selgus majas, et erametsas tegutsejad saaksid vähemalt normaalselt oma tööd organiseerida. Praegu seda pole, töörahu on häiritud ning metsasektorist on saanud peksukott.
Kui soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta! Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee
/nginx/o/2020/06/05/13137206t1hcc9e.png)