Riigikogu nõuab agressioonikuriteo süüdlaste vastutusele võtmist

Poliitikud riigikogu saalis. Foto on loo juures illustreeriv. Foto: Madis Veltman

Riigikogu tegi avalduse, kus nõuab Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsub looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali, teatas neljapäeval parlamendi pressiteenistus.

94 saadiku esitatud riigikogu avalduse «Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest (228 AE) vastuvõtmise poolt hääletas 85 riigikogu liiget.

Juuniküüditamise mälestuspäeva järel tehtud avalduses mälestab riigikogu kõiki Nõukogude Liidu ja tema õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni agressioonikuritegude, genotsiidi ja küüditamiste ohvreid.

Riigikogu märkis avalduses, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on Teisest maailmasõjast saadik kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas, mis nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni. Agressioonikuritegu on avalduse kohaselt raskeim rahvusvaheline kuritegu, mis on kõigi teiste Ukrainas toime pandud kuritegude algpõhjus ja viib järgmiste raskete kuritegude toimepanemiseni, ning selle sooritajate vastutusele võtmine on kogu rahvusvahelise kogukonna kohus.

«Maailma riikide kohus on lisaks genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude sooritajatele võtta isiklikule vastutusele Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijad, ettevalmistajad, vallapäästjad ja täideviijad,» seisab avalduses.

Riigikogu osutab, et agressioonikuritegu on olemuslikult riigi juhtkonna poolt sooritatud kuritegu ning juba Nürnbergi hartas sõnastati põhimõte, et agressioonisõja juhid, organiseerijad, algatajad ja kaasaaitajad, kes osalevad sõjaplaani koostamisel või täideviimisel, vastutavad kõigi tegude eest, mis selle plaani elluviimisel on ükskõik millise isiku sooritatud.

«Ilma agressioonikuriteo toimepanijate üle kohtupidamiseta ei ole võimalik saavutada õiglast ja kestvat rahu nii Ukrainas kui ka kogu Euroopas,» seisab avalduses, mille kohaselt tuleb Venemaa Föderatsiooni juhtkonna poolt toime pandud agressioonikuriteo üle kohtupidamiseks luua ÜRO Peaassamblee egiidi all rahvusvaheline eritribunal.

Avalduse kohaselt seab riigikogu Ukraina-vastase agressioonikuriteo üle kohtupidamiseks rahvusvahelise eritribunali loomise ja käivitamise Eesti välispoliitilise tegevuse prioriteediks. Riigikogu kutsub valitsust ja presidenti tõstatama selle küsimuse kõigil kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti osaleb, ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel.

«Riigikogu kutsub maailma riikide valitsusi ja parlamente, eriti Eesti liitlasi, üles aktiivselt toetama rahvusvahelise eritribunali loomist ÜRO Peaassamblee egiidi all,» seisab avalduses.

Riigikogu on alates eelmise aasta algusest teinud Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks seitse avaldust ja ühe pöördumise. Muu hulgas on riigikogu tunnistanud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tegevuse Ukraina-vastases sõjalises agressioonis Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda.

Samuti on riigikogu toetanud Euroopa Liidu poolt Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust, kutsunud maailma riike keskuse tegevusse igati panustama ning jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.

Tänavu 17. mail võttis riigikogu vastu 95 saadiku esitatud avalduse toetamaks Ukraina soovi liituda NATO-ga, mis on avalduse kohaselt ainus tee reeglitel põhineva maailmakorra, kestliku rahu ja Euroopa demokraatlike riikide julgeoleku tagamiseks.

Riigikogu kolmapäevane istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude arutamisega. Istung lõpeb hiljemalt kell 10, mil algab uus, neljapäevane istung.