Karis: küüditamisega sihiti Eesti omariikluse kandvaimat jõudu

Alar Karis Foto: Raigo Pajula

President Alar Karis märkis kolmapäeval, juuniküüditamise mälestuspäeval, et Nõukogude võim sihtis küüditamisega Eesti omariikluse kandvaimat jõudu.

Alar Karise sõnul näitas nõukogude võim end 1941. aasta juuniküüditamisega kogu oma räiguses. «Esmalt võeti Eestilt oma võim, küüditamisega püüti allutada aga Eesti kodanike vaim. Küüdirongidesse viidi need, kelle rolli peeti omariikluses kõige kandvamaks ning nendega koos terved pered ja suguvõsad,» rääkis riigipea.

«Küüditamine kui kurjuse küüniline tehnoloogia pole paraku kusagile kadunud. Näeme sedasama praegu ka Ukrainas. Me ei unusta neid, kes vägivallaga me keskelt võõrsile on viidud,» ütles president.

Naiskodukaitse eestvõttel lehvivad kolmapäeval raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid mälestamaks ligi 10 000 inimest, kelle Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud 1941. aasta 14. juunil küüditasid. Neist 3688 olid lapsed.

Naiskodukaitse korraldab vaikivat mälestusüritust «Ma ei unusta Sind!» viiendat aastat. Tänavu võetakse fookusesse küüditatud lapsed.

«1941. aastal viidi kodudest jõuga ära terved perekonnad koos lastega ning kui lastel õnnestuski kodumaale jääda, ei kohtunud paljud neist enam kunagi oma vanematega. Eestis on peale kasvanud põlvkonnad, kes ei ole kogenud sõda ja repressioone. Oleme selle eest tänulikud, kuid seda olulisem on mälestust hoida,» lisas Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti. Naiskodukaitse kutsub inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised, lapsed ja vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941–1951 Eestist üle 30 000 inimese, Memento andmetel olid neist ligi 10 000 alaealised.