Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Puuduvad esmaabitõendid ja tegemata taustakontroll: vaid murdosa lapsehoide täidab kõiki reegleid

Copy
Laps mängimas
Laps mängimas Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Sotsiaalkindlustusameti kinnitusel täidab vaid murdosa lapsehoiuteenuse osutajaid kõiki reegleid. Suurim probleem on, et töötajad ei täida kvalifikatsiooninõudeid: puudub kutsetunnistus ja kehtiv esmaabikoolituse tõend, samuti esitatakse tegevusloal aegunud või valesid andmeid.

Sotsiaalkindlustusamet kontrollis aprilli- ja maikuus 65 lapsehoiuteenust osutavat asutust ja tuvastas neis 119 rikkumist: 42 lapsehoius tuvastati hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisnes tegevusloal märgitud andmete mittevastavuses, 32 asutuses eksiti kvalifikatsiooninõuete vastu või puudusid kehtivad esmaabitõendid. Vaid 15 protsenti lapsehoiuteenuse osutajatest täitsid kõiki tegevusloal märgitud nõudeid.

«On väga oluline, et lastega töötavatel inimestel oleksid vastavad teadmised ja isikuomadused. Kutsetunnistuse olemasolu annab nii lapsevanemale kui ka asutusele kindluse, et töötaja on sobilik tööülesandeid täitma,» ütles sotsiaalkindlustusameti järelevalve juhtivspetsialist Aasa Harjak.

Ta lisas, et ka esmaabikoolituse läbimine või uuendamine on vähetähtsustatud. «Nii nagu teisedki valdkonnad, kaasajastuvad esmaabi andmise võtted. Kui töötaja ei käi vastaval koolitusel ja praktikas teadmisi ei uuenda, ei ole ka laste turvalisus tagatud.»

Sotsiaalkindlustusamet vahendas pressiteates, et iga lapsehoiu tegevusloal on märgitud, mitu last tohib selles asutuses maksimaalselt hoiul olla.

«See võib asutuseti olla väga erinev – on väga suuri ja väga väikseid lapsehoide. Lapsevanemal on  hea teada ja ühtlasi kontrollida, et ühe hoidja kohta ei tohi olla rohkem kui 10 last,» selgitas Harjak ja lisas, et väiksemate kui kolmeaastaste ja erivajadustega laste puhul on reeglid teised: alla kolmeaastaste ja sügava või raske puudega laste puhul on hoidjaid vaja topelt ehk viie lapse kohta peab olema üks hoidja.

Puuduste märkamisel tuleb neist lapsehoiuteenuse osutajat teavitada. «Suur murekoht on, et tegevusloal märgitud inimesed ei tööta tegelikult lapsehoius või on andmed osade töötajate kohta puudu. Siin peaks lapsevanemal alarmkell tööle hakkama, sest see võib tähendada, et lisaks kutsenõuetele on inimese taust karistusregistris kontrollimata,» märkis Harjak ning lisas, «kui majandustegevuse registris, mille andmed on avalikud, on vale või puudulik info, tuleks sellest teavitada asutuse juhti, kohalikku omavalitsust või sotsiaalkindlustusametit.»

Juuni alguse seisuga on Eestis 373 mittetulundusühingut, osaühingut või kohaliku omavalitsuse hallatavat asutust, kus lapsehoiuteenust pakutakse.

Lapsehoiuteenus on mõeldud 1,5–7-aastasele või kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele, et toetada neid kasvatavate inimeste toimetulekut ja töötamist, samuti vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

Mida saab lapsevanem teha, et veenduda lapse turvalisuses?

  • Lapsevanem saab kontrollida, kas asutusel on kehtiv tegevusluba aadressilt mtr.mkm.ee.
  • Jälgida, et kõik lapsehoidjad on majandustegevuse registris tegevusloal kirjas. Nii on tõendatud, et lapsehoidja vastab nõuetele: omab kehtivat kutsetunnistust (või vähemalt keskharidust või kutseharidust) ja esmaabi koolituse tõendit, samuti, et lastega töötav inimene ei oleks varasemalt kriminaalkorras karistatud ega sundravil.
  • Veenduda, et ruumid, vahendid ja keskkond oleksid lapsekesksed ning infostendil eakohane päevakava, toidumenüü ja vajalikud kontaktid.
  • Jälgida, et lapsehoius ei oleks rohkem lapsi kui tegevusloal märgitud. Alla kolmeaastaste ja raske/sügava puudega lastel peab iga viie lapse kohta olema üks hoidja. Suuremate laste puhul on üks hoidja nõutud kümne lapse kohta.
  • Pöörata tähelepanu lapse meelestatusele lapsehoiu osas: kas laps läheb hea meelega hoidu ning milline on tema meeleolu hoiust tulles.
  • Juhtida tähelepanu puudustele: jälgida lepingut, mis on teenuse osutajaga sõlmitud. Kahtluse korral rääkida juhiga või kui teenuse osutamist korraldab omavalitsus, pöörduda sinna. Kui ikkagi lahendust ei leita, saab puudustest teada anda sotsiaalkindlustusametile.
Tagasi üles