/nginx/o/2021/01/27/13598460t1h7d29.jpg)
Kõik Eestis tegutsevad kristlikud kirikud, kes kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogusse, toetavad terviklikku vaadet elule, kus valitseb kooskõla iga inimese õnneliku elu ja terve rahva elujõu vahel. Ühtlasi avaldatakse veendumust, et selle kooskõla tagab pühakirjale toetuv vaade abielule, lastele ja perekonnale.
«Jumal lõi inimkonna meheks ja naiseks omaenda näo järgi ning pani alguse abielule, lepingul põhinevale ühendusele kahe sugupoole vahel. See on nii füüsiline, emotsionaalne kui ka vaimne ühendus, mida iseloomustatakse pühakirjas sõnadega «üks liha». See tähendab potentsiaalset võimet laste sünniks ja inimsoo jätkamiseks, tänulikkust selle kingi eest ja soovi seda ellu viia. Igas inimeses peegeldub elu kui Jumala kingitus ning mehe ja naise abielus saab tegelikkuseks loomise eesmärgipärasus,» seisab kirikujuhtide pöördumises.
Nende kinnitusel ei ole pühakirjas näiteid, mille põhjal võiks arvata, et samasooliste inimeste kooselu võiks kanda abielu nime. Abielu on loomise poolest vaid mehe ja naise teineteist täiendava ja abistava kooselu vorm, nagu see on kirjas pühakirja loomislugudes.
«Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid ja Jumal ütles neile: «Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele». «Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!» tsiteerivad kirikujuhid pühakirja.
Kirikujuhtide kinnitusel on peres sündivatele lastele mees isaks ja naine emaks ning just neil on esmane eesõigus ja kohustus täita oma vanemlikku ülesannet kõikides laste kasvamist ja arenemist puudutavates valdkondades. Vanemate kohustused perekonnas on võrdsed.
«Leiame, et naise ja mehe abielul põhinev perekond on rahva püsimise alus ja kasvamise eeldus, mis on kooskõlas nii piibliga kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu, mõtte ja eesmärgiga. Isa ja ema kaudu sündivad lapsed ei jää juuretuks. Lapsed ehitavad üles oma identiteedi nagu seda on teinud nende vanemad ja vanavanemad nagu ka kõik varasemad põlved perekonna sugupuus,» seisab pöördumises.
«Usume, et just kodust pärivad lapsed ka vanemate ja vanavanemate usu, mis on oluline uue põlvkonna vaimse tervise ja stabiilsuse toetamisel olukorras, kus sõdade, haiguste ja teiste määramatuse tegurite osakaal ühiskonnas pidevalt kasvab. Oleme seisukohal, et lapsed on meie kalleim vara, kelle kasvatamise eesõigus ja kohustus on nende bioloogilistel vanematel, kes on ka sillaks lastele mineviku ja tuleviku vahel. Abielu ja perekonna säilitamine läbi sajandite juurdunud pärandina peegeldab püsivusele suunatud mõtteviisi ja läbiproovitud väärtusi,» märkisid kirikujuhid.
«Usume, et ideaalid, mis on kooskõlas pühakirjaga, vastavad ka inimese õnneliku elu eeldustele. Ideaale tuleb kaitsta ja nende mõju ühiskonnas tugevdada, sest just ideaalidest sõltub Eesti rahva ja kultuuri säilimine üle aegade,» leiavad Eesti Kirikute Nõukogu liikmed.
«Austades kõigi inimeste õigust usu- ja sõnavabadusele, eeldame vastusena samasugust suhtumist ka neilt, kes meiega sama usku ja eluväärtusi ei jaga. Just oma usule toetuvalt oleme veendunud, et samast soost isikute omavaheline kooselu on oma olemuselt teistsugune, kui on mehe ja naise abielu, mistõttu ei nõustu me mistahes katsetega kehtivaid seadusi muutes hägustada või rikkuda abielu õiguslikku ja ka sisulist tähendust ühe mehe ja ühe naise liiduna,» seisab pöördumises.
Kirikujuhid on seisukohal, et koguduste ja kogu ühiskonna, kiriku ja riigi hool väljendub kõige paremini traditsioonilise abielu toetamises, leides vajalikke ühiskondlikke tugimehhanisme pere püsimise ja toimetuleku tagamiseks.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni, Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan, Armeenia Apostliku Kiriku Balti riikide piiskop Vardan Navasardyan, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president Erki Tamm, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president Andres Ploompuu, Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov ja Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)