Peapiiskop Viilma tundis end ministri usujuhte kritiseerivas repliigis ära? «Ootan Läänemetsalt selgitust.»

EELK peapiiskop Urmas Viilma sõnul vajab siseministrilt pikemat selgitust, mida too pidas silmas, kui vihjas vähemuste õigusi ja vabadusi pisendavatele poliitikutest ja usujuhtidest arvamusliidritele. Foto: Andres Haabu/Postimees

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma kommenteeris siseminister Lauri Läänemetsa tänast sõnavõttu, kus too vihjas poliitikutest ja usujuhtidest arvamusliidritele, kes pisendavad avalikes sõnavõttudes vähemuste õigusi ja vabadusi. Viilma sõnul vajaks see ministrilt pikemat selgitust.

Viilmad, kes muuhulgas nimetas Läänemetsa «usuministriks», häiris tänase ministri ühismeedia postituse juures üks konkreetne lõik: 

 «Kuid see šokeeriv rünnak on meeldetuletuseks: sõnadel on tagajärjed. Kui arvamusliidrid – olgu selleks siis poliitikud või usujuhid – süsteemselt pisendavad oma avalikes sõnavõttudes mõne vähemuse õigusi ja vabadusi, siis varem või hiljem võib sellisest mõtlematust või vastupidi vägagi läbimõeldud vastandavast kõnepruugist saada mõne radikaliseerunud fanaatiku käe läbi kuritegu.»

Väljavõte siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) ühismeedia postitusest

Viilma arvates on ministri sõnad ajendatud muuhulgas perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemisest riigikogus ning abieluvõrduse-teemalisest debatist avalikkuses. 

Täna tegid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) juhid ning EKNi liikmeskirikute juhid avaliku läkituse abielu toetuseks. «Kui lugeda kirikute juhtide erinevaid arvamusartikleid, samuti ametlikke arvamusi, mida perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule on esitatud, ei ole ükski nendest arvamustest vähendanud ühegi vähemuse täna kehtivaid vabadusi ega õigusi,» arvas Viilma. «Kuna täna ei saa samasoolised paarid omavahel abielluda, ei saa ka kirikute juhtide seisukohad, mis toetavad juba kehtiva perekonnaseaduse senises sõnastuses jõusse jäämist, pisendada kellegi õigusi ega vabadusi.»

«Minister Läänemetsa kommentaarist saan aru, et täna Eesti Vabariigis kehtiva seaduse toetamine Eesti usujuhtide poolt on vähemuste õiguste ja vabaduste vähendamine, mis võib viia vihakuritegudeni, nagu seda oli pühapäevane Vene kodaniku rünnak Soome kodaniku vastu Tallinna baaris,» arvas Viilma.

Tema sõnul annavad ministri väljaütlemised ühtlasi ka aimu, kuidas soovitakse edasi minna vaenukõneseaduse eelnõuga.

«Kui koalitsioon vaenukõneseaduse vastu võtab ei ootaks kirikujuhtide usul ja maailmavaatel põhinevad sõnavõtud (isegi juhul, kui need toetavad kehtivat seadust) enam ministri verbaalset hukkamõistu avalikkuses, vaid järgneks juba karistuse ähvardus vaenukuriteole üles kutsumise eest,» märkis Viilma.

Peapiiskopi sõnul ootab ta ministrilt täpsemat selgitust, keda ta oma kommentaaris «arvamusliidritest usujuhtide» all silmas pidas: «Kui need on Eesti Kirikute Nõukogu juhid või EKNi liikmeskirikute juhid, siis ootan ministrilt avalikku vabandust, sest ükski nendest «usujuhtidest» ei ole saanud süsteemselt pisendada ühegi vähemuse Eestis juba praegu kehtivaid õigusi ega vabadusi ega põhjustada sellega ühtegi viha- ega vaenukritegu, sest need arvamused on kooskõlas Eestis aastaid kehtinud ja ka praegu kehtiva perekonnaseadusega.»

Läänemets võttis ühismeedias sõna pärast pühapäevast juhtumit Tallinnas, kui geikristlaste üritusel ründas 25-aastane Eestis elav Venemaa kodanik Soome geipastorit, pidades seda «radikaalsetest usulistest motiividest ajendatud vihakuriteoks». «Me ei luba oma riigis Venemaa huvides provokatsioone toime panna ja Eesti riik käitub iga seesuguse juhtumi korral otsustavalt,» lisas Läänemets. Ministri sõnul on pühapäevane rünnak meeldetuletuseks, et sõnadel on tagajärjed.