/nginx/o/2020/08/12/13268984t1heec8.jpg)
Keskkonnaagentuuri täna avaldatud statistilise metsainventeerimise (SMI) värskete andmete kohaselt raiuti mullu metsa 11,4 miljonit tihumeetrit ja Eesti metsade puidutagavara kahanes võrreldes aastataguse esitlusega seitse, kuue aastaga kokku 33 miljonit tihumeetrit (m³).
/nginx/o/2023/06/08/15376823t1h5e65.jpg)
Samal ajal esitles keskkonnaagentuur metsa juurdekasvu andmeid, mille järgi nagu oleks majandusmetsas puitu hoopis juurde kasvanud - 13,2 miljonit tihumeetrit. Juurdekasvu ja raiemahu numbrit võrreldes pidanuks Eesti kogu metsatagavara justkui ligi kahe miljoni tihumeetri võrra kasvama (13,2 – 11,4 = 1,8), mitte seitsme miljoni võrra kahanema.
Vastuolu põhjus on selles, et keskkonnaagentuur ja – ministeerium kuvavad kõrvuti võrreldamatuid arve ehk ei lahuta juurdekasvust maha aastast puidu suremust (osa puudest sureb looduslikel põhjustel, nii puudevahelises konkurentsis allajäämisel kui erinevate kahjustajate tõttu. Puitmaterjalina pole kogu juurde kasvavat puitu võimalik kasutusele võtta).
«Ei ole analüüsinud, ei ole jõudnud lihtsalt,» vabandas keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Madis Raudsaar SMI andmete esitlusel puidu suremusandmete puudumist viimase aasta kohta, varasemate andmete puudumist ta ei selgitanud.
Vastuolu on sarnane brutopalga ja elamiskulude võrdlemisega – numbrite järgi saaks nagu raha viiendiku võrra rohkem kulutada, kui tegelikult pangakontole laekuv summa (netopalk) võimaldab.
Keskkonnaametnike eksitav andmeesitlus loob see metsanduskaugetele inimestele (näiteks poliitikutele) eksliku arusaama, nagu võiks metsa julgelt rohkem raiuda.
Kuna tegelikkuses on raiemaht juba aastaid ületanud mahtu, mida on reaalselt võimalik majandusmetsast aastas puiduna kätte saada, on tagajärjed näha kogu Eesti metsatagavara kukkumises juba kuuendat aastat järjest. Metsatagavara on vähenenud 33 miljoni tihumeetri võrra.
Olukorra paranemist pole näha
«Metsatagavara on kerges langustrendis,» möönis Madis Raudsaar nii nüüd kui ütles sama ka mullu, kui Eesti metsa oli aastaga vähemaks jäänud kaheksa miljoni tihumeetri jagu.
«Põhjuseid on mitu: juurdekasvu vähenemine, viie aasta keskmisena suur raiemaht, raadamised,» põhjendas Raudsaar. Eelmisel aastal põhjendas ta metsatagavara vähendamist nii: «On suurenenud väga noore ja küpse metsa osakaal, kus juurdekasv on suhteliselt väike. Viie aasta keskmisena on suurenenud raiemaht. Arvestatavat mõju omab raadamine.»
Kahe aasta eest väitis keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala, et viimaste aastate keskmine metsatagavara on stabiilne: «Võib autoaknast jääda mulje, et raiutakse liiga palju, aga paanikaks põhjust pole.» Kuigi juba 2020. aasta metsatagavara oli võrreldes 2019. aastaga kahanenud 10 miljonit tihumeetrit.
/nginx/o/2023/06/08/15376840t1h08aa.jpg)
Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald ütles juba 2021. aastal Postimehele, et Eesti metsatagavara vähenemise põhjus on tegelik üleraie. 2020. aasta sügisel ilmus Postimehes analüüs, mille põhjal kasvab mets paberil kaks korda kiiremini kui looduses.
Statistilise metsainventuuri aluseks on mõõtmisandmed, mis saadakse üle-eestiliselt ühtlaselt kaetud proovitükkide võrgustikult, mille välitöid viiakse läbi maist novembrini. Igal tükil on kindlad koordinaadid, kuhu välitöömeeskond mõõtma suundub. Inventuuri alusel pannakse kokku metsastatistika.
Statistilist metsainventeerimist (SMI) tehakse igal aastal. Selleks on üle Eesti rajatud ringikujuliste proovitükkide võrgustik (juhuvalim). Pooled proovitükkidest on alalised, ülejäänud ajutised, mida mõõdetakse vaid ühel korral.
Aastas mõõdetakse proovitükke umbes 5500, viie aasta jooksul ligi 30 000. Proovitükkidel mõõdetakse puidu juurdekasvu, aastaga surnud puidu mahtu jne.
Tulemused üldistatakse statistiliste meetoditega kogu Eestile (Ühe proovitüki andmed üldistatakse 156,5 ha maale).
Allikas: keskkonnaagentuur
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)