Valitsus kiitis heaks vaenu õhutamist kriminaliseeriva eelnõu

Karistatav saab olema vaid selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Foto: Taavi Sepp

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis muudab karistatavaks kõige raskemad vaenu õhutamise ja vaenukuritegude vormid, valitsuse teatel arvestab muudatus sõnavabaduse ja kõigi teiste põhiõiguste kaitsega.

Eelnõu järgi on tulevikus kuriteona karistatavad raskemad juhud, kus keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal.

Karistatav saab olema vaid selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab karistust raskendavaks asjaoluks see, kui teo motiiv on olnud vaen.

Justiitsminister Kalle Laanet kinnitab, et eelnõu mõte on reguleerida vaid hädavajalikku, kaitstes seejuures sõnavabadust. «Vaenukõne eest peavad olema kaitstud kõik. Ka selle eelnõu kriitikud. Karistusõiguslik hoob tuleb luua üksnes äärmusliku abinõuna olukordadeks, kus vaenukõne läheb kaugemale sõnavabadusega kaitstud arvamuse avaldamisest ning võib kaasa tuua reaalse ohu ühiskonna turvalisusele. Piltlikult öeldes, ühe inimese õigus rusikatega vehkida peab lõppema seal, kus algab teise inimese nägu,» ütles ta.

Muudatus on vajalik seetõttu, et praegu ei ole vaenukõne reguleeritud piisavalt sisuliselt. «Vaenukõne võib eskaleeruda ka rahutustena või viia vaenukuritegudeni, näiteks rünnakuteni inimeste ja nende vara vastu pelgalt seetõttu, et nad on näiteks teisest soost, rahvusest, räägivad teist keelt või neil on erinev maailmavaade. Seetõttu on see ettevaatav muudatus oluline kõikide ühiskonnaliikmete kaitseks,» ütles Laanet.

Eelnõuga ei ole kavas muuta karistatavaks kriitiliste ega isegi kellegi jaoks šokeerivate seisukohtade avaldamist. Ka ei takista muudatus väljendada oma seisukohti isegi siis, kui see võib mõnda ühiskonnagruppi solvata. «Labasusele saab edaspidigi reageerida ühiskondliku hukkamõistuga või vajadusel tsiviilkorras kohtusse pöördudes, nagu see toimib ka praegu,» rõhutas justiitsminister.

Praegu kehtivas õiguses on avalik üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele väärteona karistatav vaid siis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele või varale. Justiitsministri sõnul on see kriteerium ebaõnnestunud ning muutnud vaenu õhutamise süüteokoosseisu näiliseks.

«Vaenu õhutamise süütegu seisnebki just abstraktse ohu ja vaenamise fooni, mitte konkreetse olukorra loomises. Seega kitsendab praegu kehtiv õigus vaenu õhutamise koosseisu põhjendamatult ega võimalda piisavalt jõuliselt reageerida olukordades, kus avalikul üleskutsel on potentsiaal avalikku korda oluliselt ohustada,» tähendas Laanet.

Üks näide rahvusvahelisele vihkamisele ja vägivallale kihutamisest on Vene Föderatsiooni avalik propaganda ukrainlaste vastu, mis on viinud inimsusevastaste kuritegudeni. Sarnaseid näiteid on arvukalt teada ka teise maailmasõja ajast, aga ka nõukogude okupatsioonivõimude ässitustest. Sellised näited on olnud eelnõu koostamisel teenäitajaks.

Osa kooskõlastusringil saadud sisulist tagasisidet on justiitsministeerium eelnõus arvestanud. Järgmise sammuna liigub eelnõu menetlemiseks riigikogule.