Õppida õpetajaks, see on valik. Õppida õpetajaks Tartu Ülikooli Narva kolledžis, see on põhjendatud valik

Foto: Erakogu

Minu nimi on Inga, olen 21-aastane Tartu Ülikooli Narva kolledži esmakursuslane ning ma tahan teile rääkida loo enda valikutest.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist võtsin vaba aasta, sest ei teadnud, mis mind päriselt huvitab ning mida tahan oma eluga edasi teha. Aasta hiljem, peale reisimist ja töötamist sain aru, et tahan ikkagi minna edasi õppima. Juba gümnaasiumis oli mul tekkinud mõte, et õpetaja on vahva amet ning ma tunnen end mugavalt teiste ees seistes juhiseid andmas ja õpetamas. Kuid siis jäi see tundmus ainult üheks ilusaks mõtteks. Tunnistan ausalt, et ma kartsin ülikooli astuda. Ei olnud ma kõige aktiivsem õppija gümnaasiumis ning arvasin, et ei saa hakkama ülikoolis. Kuid see oli kõigest kartus.

Juba veebruaris hakkasin õhtuti arvuti taga istuma ja õpetajakoolituse õppekavasid sirvima. Minu eesmärk oli kindlalt kodulinnast Tallinnast kaugemale saada ning nii ma hakkasingi vaatama Tartu Ülikooli õppekavasid. Kõige silmapaistvam ja minu jaoks ka kõnekam teema oli mitmekeelsus, sest ma ise olen mitmekeelsest perest pärit. Nii jäigi silma Narva kolledži õppekava „Keeled ja mitmekeelsus koolis“. Ütlen ausalt, minu jaoks oli suur üllatus, et Narvas on Tartu Ülikooli kolledž! Olin ise varem Narvas ainult paar korda käinud ning needki korrad võistluste pärast. Tundus väga huvitav ja armas koht, uus moderne Narva kolledži hoone, miks mitte minna ennast proovile panna? Ning lisaks veel ka Narva ise, teine Eesti ots – see kõlab nagu plaan.

Millise keele õpetaja sa tahaks olla?

Enne sisseastumist lugesin põhjalikult õppekava kohta ning see kõlas mulle nagu unistus – saab õppida inglise keelt, eesti keelt, vene keelt ja täiendavalt läbida õpetajakoolituse õppeained. Lisaks sellele, teisel aastal peab tegema valiku kõrvaleriala osas, valida on kas keelekümblus või vene keel. Nii mitmekülgne valik, kus saab otsustada, mis keeleõpetaja sa tahad olla.

Sisseastumise intervjuu päeva mäletan väga hästi. Õues oli palav ilm, seljataga magamata öö, sest närvitsesin, et kas ikka saan sisse. Intervjuuks valmistusin väga põhjalikult, õnneks olid teemad ette antud ning nii sai end hästi ette valmistada. Ei salga, et olin siiski väga suures pabinas. Kui ma midagi teen, siis tahan teha 100% ulatuses heale tulemusele, sest mis mõttega ma muidu üldse seda teen.

Foto: Erakogu

Ülikoolist niisama läbi ei jaluta

Nüüd hakkab lõppema esimese aasta teine poolaeg ehk siis teine semester. Ütlen ausalt, et teisel semestril algab intensiivne õppetöö kohe ja täies mahus pihta. Kui esimene semester oli pigem ülikooliellu sisse elamine ja vabam, siis teine semester on olnud täpselt esimese vastand. Kuid karta pole midagi, ülikool õpetab ka oma aega planeerima. Uskuge või mitte, aga ausõna, see töötab, kui sa istud maha ja prioritiseerid oma aega, ehk ostad endale märkmiku ja hakkad sinna kirja panema täpselt selles järjekorras asju, millal on neid vaja esitada või teha. Nii väldid seda, et hakkad rapsima, viimasel õhtul referaati kirjutama või analüüsi koostama. Võin julgelt öelda, et ülikoolis on mu hinded kaks korda paremad kui gümnaasiumis. Kodutööd on üldiselt lihtsad ja ei nõua palju aega, kuid on teatud õppeained, kus peab tundide kaupa istuma ja õppima. Ülikool on siiski ülikool ja niisama siit läbi jalutada ei saa. Õppejõud ei hammusta, tuleb alati küsida, kui aru ei saa, sest tegemist on ikkagi raskemate ainetega kui gümnaasiumis ning mõned terminid võivad olla arusaamatud. Küsida võib täpselt nii kaua, kuni aru saad. Rumalaid küsimusi pole olemas.

Narva on väga vahva koht ja kolledž nii tänapäevane

Keelte õppekava on praegu eriti aktuaalne, sest Eestis on kohti, kus eesti keelt eriti ei räägita, kuid sealsed inimesed väga tahaksid osata eesti keelt paremini. Sellise olukorra üheks põhjuseks on õpetajate vähesus. Keeled ja mitmekeelsus koolis õppekava avati Narva kolledžis alles paar aastat tagasi ja ma arvan, et see oli väga õige otsus. Just nii saabuvad Narva tulevased eesti keele õpetajad, kellel on suur soov ja tahe õpetada eesti keelt. Loomulikult ei pea kõik kolledži lõpetajad Narva jääma, sest õpetajaid on vaja ka mujal.

Olen ise pärit pealinnast ning väga hea vaheldus on minna paariks aastaks väiksemasse linna, et puhata suurlinna elust. Narvas kulgeb elu ja õppimine rahulikumalt. Uskuge või mitte, aga siin linnas on väga hea klienditeenindus. Ma suisa ütleks, et Tallinnas ikka annab otsida, kus inimesed on elurõõmsad ja säravad, kuid siin on peaaegu igal pool. Eesti keelega võib siin esialgu tunduda natuke raske, kuid üldiselt üritatakse igal pool, nii kauplustes kui teenindusasutustes siiski eesti keelt kasutada. Mul endal oli natuke keeruline alguses sulanduda Narva, sest olen rohkem eestlase mentaliteediga ning mugavam on suhelda eesti keeles, kuid tegelikult sain üsnagi hästi hakkama. Väga mõnus, et Narva pole suur, ühistransporti ei pea üldse kasutama, igale poole saab jala minna.

Ma enne mainisin moodsat Narva kolledžihoonet, see on nii modernne, et võib väga lihtsalt ära eksida. Lugu sellest, kuidas ma tahtsin minna raamatukokku. Meile algul näidati, kuidas sinna minna ja omast arust jäi meelde ka, aga kahjuks selgus, et ei jäänud. Loomulikult, kui lähed liftiga, siis ei eksi ära, aga kui lähed trepist, siis võib nii mõndagi juhtuda. Kõnnin enesekindlalt trepist üles ja vahekorrusel pidin pöörama paremale, sest vaatasin, et kuidagi liiga privaatne trepp on vasakul, äkki ei tohi minna, läksin siis teisele poole ja vaatan, et ei ole ju siin raamatukogu. Mõtlesin, mõtlesin veel ja otsustasin, et lähen proovin seda privaatsemat treppi, ja nii oligi, raamatukogu asub salapärases kohas, et saaks kindlalt vaikuses lugeda. Olgu siis ka öeldud tulevastele üliõpilastele, et nokk õppehoone küljes ei ole lihtsalt arhitekti mõttelennu tulemus.

Õpetajaks tasub õppida kutsumuse, mitte palganumbri pärast

Üleüldse olen seni väga rahul oma otsusega tulla Narva õppima. Mitmed minu kursusekaaslased on Venemaalt enne sõda tulnud Eestisse õppima ning väga hämmastav on kuulda, et nad said eesti keele nii hästi selgeks ainult ühe aastaga. Mõnda kursakaaslast kuulates jäi mul lausa suu lahti, kui ma sain teada, et alles aasta elab Eestis, aga räägib eesti keeles väga hästi. Kõike seda tänu sellele, et Narva kolledž pakub võimalust võtta eesti keele õppe aasta, et hiljem jätkata õpinguid valitud õppekaval. Minu jaoks on väga tore, et minuga koos õpivad mitte ainult eestlased, vaid üliõpilased ka muudest riikidest.

Mina valisin õpetaja elukutse kasuks enne, kui algasid jutud täielikule eestikeelsele õppele üleminekust. Õpetaja elukutse tagab kindla töökoha, eelduse olla oma kogukonna tunnustatud liige ning ka väga hea palga. Õpetajaks tasub aga siiski õppida kutsumuse, mitte palganumbri pärast. See viimane pole muidugi ka mitte väheoluline.

Kui vähegi meeldib mitmekultuuriline keskkond ja oled teinud teadliku valiku õppida õpetajaks, siis tere tulemast Narva!

Avalduste vastuvõtt Tartu Ülikooli Narva kolledžisse õppima asumiseks algab 12. juunil. Tutvu juba eelnevalt kolledži õppekavadega, võimaluste ja tingimustega veebis www.narva.ut.ee/sisseastumine . Avaldusi saab esitada SAISis.