Toetust kasvatanud Reformierakond tõusis reitingutabelis taas liidriks

Kaja Kallas. Foto: Sander Ilvest

Reformierakonnal õnnestus viimasel nädalal taas toetust kasvatada ning tõusta reitingutabelis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ees uuesti liidriks.

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,6 protsenti, EKRE-t 24,5 protsenti ja Keskerakonda 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 9,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,1 protsendiga ning Isamaa 8,6 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,1 protsenti ning opositsioonierakondi 50,6 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul on toetusnumbrid sellel nädalal liikunud teatud määral vastassuunas võrreldes varasemate trendidega ning Reformierakond on taaskord natuke EKRE-st ees.

«Peab ootama järgmiseid nädalaid, et teha järeldusi selles osas, kas nende kahe erakonna trendid hakkavad pöörduma või mitte. Eesti 200 toetuse jätkuv langus koos kõikide teiste dünaamikatega on hetkel tekitanud toetusmaastikul olukorra, kus parteisüsteemis valijaskonna toetuse tasandil on kaks suurt ja võrdse toetusega erakonda, kelleks on Reformierakond ja EKRE, kolm väikest erakonda, kelleks on Eesti 200, sotsid ja Isamaa, ja üks keskmise suurusega erakond ehk Keskerakond,» ütles Mölder.

Selline toetuse jaotus tekitaks kohtade jaotuse riigikogus, mis oleks võrreldes praegusega märkimisväärselt konkurentsitihedam. Reformierakonnal oleks sellises riigikogus 29 kohta, EKRE-l 27, Keskerakonnal 19, Eesti 200-l ja Sotsidel üheksa ning Isamaal kheksa kohta.

«Kumbki kahest suuremast erakonnast, kes on omavahel koostöö välistanud, sellises olukorras domineerida ei saaks ning peamised realistlikud koalitsioonivariandid oleksid sellised, mis koosneksid Reformierakonnast, Keskerakonnast ja kellestki kolmandast või hõlmaksid Reformierakonda ning kõiki kolme väiksemat erakonda,» ütles Mölder.

«Samuti oleks sellises riigikogus võimalik EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus. Kumbki suurematest erakondadest ei saaks ilmselt sellises olukorras oma tahtmist teistele peale suruda ning ükski väiksem erakond ei oleks positsioonis, kus ta saaks oma suurusega võrreldes väga palju rohkem mõjuvõimu omada,» lisas Mölder.