OECD raport: Tallinnal on ringmajanduse osas kõvasti arenguruumi

Tallinn sai kiita jäätmejaamade ringmajanduskeskusteks muutmise eest. Pildil Pääsküla jäätmejaam Foto: Liis Treimann

20-kuulise töö tulemusena valminud Tallinna OECD ringmajanduse raport näitab ringmajandusele ülemineku hetkeseisu ja kitsaskohti ning annab soovitusi selle õnnestumiseks.

Raport sündis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Tallinna linna ning mitme avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partneri koostöös. Nii põhjalikult pole valdkonda varem Tallinnas uuritud: käsitletud on nii jäätmemajanduse, riigihangete, ehituse, digiteenuste, targa linna, jätkusuutlikkuse, kliimaneutraalsuse, turismi- kui ka toidutemaatikat.

««Võta, kasuta ja viska ära» raiskav majandusmudel meid enam edasi viia ei saa, sest on keskkonda liigselt koormav. Seetõttu on ringmajandus Tallinna linna jaoks oluline siht. Täname väga OECDd põhjaliku töö eest, mille tulemused aitavad meil uusi sihte seada, et üleminek ringmajandusele ellu viia. Hea meel on tõdeda, et nii mõndagi on juba Tallinnas ära tehtud, kuid süsteemsem ja ambitsioonikam töö ootab meid veel ees,» ütles abilinnapea Joosep Vimm.

OECD raport toob esile ja tunnustab Tallinna sammude eest, mida on juba tehtud jäätmekäitluse jätkusuutlikumaks muutmisel, näiteks on linn saavutanud kõrgema liigiti kogumise taseme, on muutmas jäätmejaamu ringmajanduskeskusteks, st lisanduvad korduskasutusruumid ja parandustöökojad. See toetab selgelt tarbimise vähendamist ja asjade ringluses hoidmist.

Tallinn on ka näiteks välja andnud juhiseid ringmajanduslike ärimudelite kujundamiseks ja jätkusuutlikumate ürituste korraldamiseks.

Samas viitab raport, et ringmajandusele üleminek nõuab veel mitme lünga täitmist. Näiteks puudub linnas ringmajandusele üleminekuga seotud rollide ja vastutuse selge jaotus. Linna ringmajanduse osakonna tööülesanded on enamasti seotud jäätmemajandusega, kuid selle laienemisel on suur potentsiaal hõlmata ka teisi ringmajandusega seotud valdkondi. Praegu on puudu ka inimressurssist, teadmistest, teadlikkusest, tehnilistest oskustest ja koostööoskustest.

Üks kriitiline valdkond on rohelised hanked – kuigi neid kavandatakse üha rohkem, siis veel jäävad sealt välja mitmed ringmajanduslikud põhimõtted, sest hind on peamine kriteerium ning pole selge, mida linn määratleb rohelise ja ringsena. Puudu on ühtne ringmajandusele üleminekut toetav regulatiivne raamistik riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

OECD annab raportis konkreetsed soovitused, mida Tallinn võiks teha. Lühema aja jooksul elluviidavad soovitused on: laiendada ringmajanduse osakonda, määrata seal konkreetsed rollid ja kohustused, töötada välja ringmajanduse strateegia ja korraldada majasiseseid ringmajandusega seotud koolitusi, teavituspäevi, kutsuda esinema asjatundjaid.