VIDEO JA FOTOD ⟩ Siseministeerium tutvustab Vaheri-kaasusega algatatud järelevalvete tulemusi

Siseministeeriumi pressikonverentsil tutvustab kell 14.30 siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tutvustab politsei- ja piirivalveameti ja kaitsepolitseiameti personalitoimingute osas läbi viidud teenistuslike järelevalvete tulemusi.

Politsei- ja piirivalveameti osas leidis kinnitust viie politseiametniku politseiteenistusse vormistamine ja roteerimine, mis lõi võimalused taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, kuigi tegelikult politseiametniku teenistusülesandeid täitma ei asutud ja jätkati tööd oma endises töökohas, teatas ministeerium.

Kaitsepolitseiametis analoogseid juhtumeid ei leitud, kuid tuvastati kolm juhtumit rotatsiooni ennetähtaegsest lõpetamisest, et isik saaks vormistada väljateenitud aastate pensioni julgeolekuasutuses ametis olles.

«Roteerumine on riigiametites hea võimalus töötajate arendamiseks ning suurendab ametite omavahelist koostööd ja infovahetust, seega kinnitan alustuseks, et roteerumise süsteem kui selline on vajalik ja säilib,» ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE). 

«Küll aga olen lähtuvalt teenistusliku järelevalve aruandest juba andnud ülesande siseministeeriumil koostöös valitsemisala asutustega töötada välja ametnike tähtajalise üleviimise põhimõtted ning algatada vajalikud seadusemuudatused õigusselguse loomiseks. Samuti tuleb PPA-l lõpetada kahe politseiteenistusse vormistatu rotatsioonid, kes on hetkel veel teenistuses, kuid kelle teenistusse võtmise eesmärgid ei ole selgelt põhjendatud,» lisas ta.

Lisaks algatab ministeerium Läänemetsa sõnul seadusemuudatuse, et kaitsepolitseiametist roteeritud isik ei peaks pensionistaaži täitumisel ja ainult pensioni vormistamiseks naasma tööle kaitsepolitseiametisse.

«Järelevalvetoimingute käigus kontrollisime nii PPA kui ka KAPO personalidokumente perioodil 2018– 2023 ja intervjueerisime personalidokumentide vormistamisega ametialaselt kokkupuutuvaid ametnikke ja seotud osapooli. Sai selgeks, et roteerumine ei ole haldusalas piisavalt läbipaistvalt korraldatud ja roteerumise põhimõtted ei ole kirjalikult kehtestatud,» nentis siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo pressikonverentsil.

Ta lisas, et PPA-s läbiviidud järelevalvetoimingute käigus leiti viie ametniku puhul võrreldes teiste roteerujatega erisusi, mis lasevad järeldada, et nende teenistusse võtmine oli näiline. «Rõhutan, et näiline oli nende teenistusse võtmine PPA-s, mitte rotatsioon ise. Siin on oluline vahe, sest keegi ei vaidle, kas need inimesed roteeriti mujale, ilmselgelt seda tehti ja päevapealt. Küsitav on nende PPA teenistusse vormistamise vajalikkus olukorras, kus nad reaalselt jätkasid oma tööd teises asutuses täpselt samuti kui enne PPA-sse tööle vormistamist. Järelevalve käigus ei leidnud tõestust asjaolu, et nende PPA-sse tööle vormistamine oleks PPA jaoks edendanud asutustevahelist koostööd või suurendanud teenistuja pädevust. Inimesed, kes töötasid teises asutuses, jäid sinna edasi tööle ja side PPA-ga oli pelgalt vormistuslik,» selgitas Olgo.

Teenistusliku järelevalve toimingud PPA ja KAPO personalitoimingute õiguspärasuse üle alates 2018. aastast algatati siseminister Läänemetsa käskkirjaga 21. märtsil ja nende läbiviimist juhtis siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja.

Järelvalve esialgne tähtaeg oli 31. mai, kuid seda pikendati 9. juunini. Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo on varem Postimehele öelnud, et PPA suhtes käimasolev teenistuslik järelevalve ei saa Elmar Vaherile mingeid tagajärgi kaasa tuua, kuna ta ei tööta enam PPA-s. Siseminister Lauri Läänemets algatas Vaheri suhtes ka distsiplinaarmenetluse, et selgitada välja faktid ja Vaheri süü ning määrata talle distsiplinaarkorras karistus. Halduskohus seadis menetlusele õiguskaitse. 

Miks teenistuslik järelvalve algatati?

Kaitsepolitsei esitas 21. märtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.

Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse PPA-s ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikult töötas juba aasta aega.

Kahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit.

Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Ilma selleta ei oleks Heldnal täitunud nõutav 25-aastane politseiametniku staaž ja tal poleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile. Hiljem selgus, et Eerik Heldna skandaalse fiktiivlepinguga seotud viis PPA töötajat.