/nginx/o/2023/06/03/15366029t1h82eb.jpg)
President Alar Karis rõhutas Kiievis Ukraina riikliku korruptsioonitõrje bürood (NABU) töötajatele peetud sõnavõtus, et kui riigis ei suudeta korruptsioonikuritegusid ennetada, uurida ning ka kõige lõpuks karistusi määrata, mureneb usaldus riigi vastu ja kannatab tugevalt demokraatia.
«Kuigi Eesti on viimases korruptsioonitaju indeksis kõrgel kohal, ei ole see alati nõnda olnud. Eesti olukord oli sarnane riikidega, kes 1991. aastal taastasid oma iseseisvuse. Õiguskaitseorganid olid küllalt saamatud ja ebaefektiivsed, samuti korrumpeerunud ja nende tegevus nõukogude pärandist kantud. Kõige olulisemaks sai, et Eesti ühiskonnas valitses tugev konsensus, et tuleb distantseeruda kõigest nõukogulikust ja Venemaast,» selgitas president Karis.
Ta tõi korruptsioonivabadust kujundavate teguritena esile veel majandusreforme, liberaalset kaubanduspoliitikat, asjaajamise lihtsustamist ja läbipaistvust. «Eestis mõisteti pärast iseseisvuse taastamist üsna kiiresti, et korruptsioon võib saada ohuks iseseisvusele. Nii on korruptsioonivastane võitlus osa iga riigi julgeolekust,» selgitas Eesti riigipea.
Ta rõhutas, et korruptsiooniküttide töö ja professionaalsus määrab ka Ukraina edu. «Kõige olulisem on saavutada rahva usaldus. Ärge tehke kompromisse, püüdke muuta kivinenud hoiakuid. Korruptsioon pole midagi enamat kui oma riigi tagant varastamine. Sellesama riigi, mille vabadus ja sõltumatus on nõudnud nii palju inimelusid,» kõneles president Karis.
Eesti riigipea kohtus Kiievis ka Ukraina ombudsmani Dmitro Lubinetsiga, kelle tööst suur osa on praegu seotud sõjaga. Kohtumisel puudutati sõjavangide ja vangistatud tsiviilisikute teemat, samuti küüditatud lastega seotud probleeme.
Ombudsmani sõnul on praegu täpselt dokumenteeritud ligi 20 000 lapse küüditamine Venemaa okupeeritud aladelt, kuid arvud on märksa suuremad ja tõsine väljakutse on andmete kogumine, mis eeldaks ka rahvusvaheliste institutsioonide tõhusamat tööd.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)