Inimesed on sääskede tüütud külalised

Metsasääsk Aedes intrudens Urmas Tarteselt verd imemas: esimesed verelonksud, mis sääse kõhtu jõuavad, äratavad üles ka inimese talvel suikunud immuunsüsteemi. Foto: Urmas Tartes

Üle sajandi tagasi levis Eesti aladel malaaria kergem vorm ja see on praeguseks kadunud tänu arstiteadusele ja arstiabile. Kas muutused kliimas võivad meile sääskedega levivad haigused tagasi tuua, selgitab loodusteadlane ja sääsetark Urmas Tartes.

Koos sääsehooaja avapistetega jõudis raamatulettidele Urmas Tartese «Sääseraamat». Sääsed ja nendelaadsed olid Maal platsis ammu enne inimesi, neil on evolutsioonilist vanust üle saja miljoni aasta. Pigem võiksid sääsed küsida, kuidas kohaneda nende hulka sattunud inimestega, kui vastupidi.

Kui palju on sääseliike Eestis? Maailmas?