SÕLMKÜSIMUS ⟩ Miks alternatiivmeedia ei ole ajakirjandus?

Ajalehtedest tehtud ajalehte lugeva inimese kuju ehk Jaan Tõnis Lehepoeg. Lilian Mengeli ajaleheskulptuur, tehtud 2021.a. Foto: Sander Ilvest

Kui valitsus kergitab ajakirjanduse käibemaksu, mille taganttõukajaks on rahandusminister Mart Võrklaev tembeldanud opositsiooni, annab see tugeva hoobi Eesti julgeoleku pihta, väidab Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt.

Vähemasti opositsiooni tugevaimat jõudu EKREt Eesti klassikalist ajakirjandust ähvardavad senisest suuremad koormised muretsema ei pane.

Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal Uued Uudised ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutatud konservatiivne uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv, mis mõlemad levivad veebis, vaevalt makse pelgama peavad. Aga kogu traditsiooniline ajakirjandus, mille hulka kuuluvad ülehomme 166-aastaseks saav Eesti vanim ajaleht Postimees, samuti Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Õhtuleht ja maakonnalehed ning mis niigi jäi mullu poole miljoni euroga miinusesse, satub majanduslikult veelgi keerulisemasse seisu.

Kui ajakirjanduse käibemaks kerkib viielt protsendilt üheksale, kasvab aastane kogukahjum nelja ja poole miljoni euroni, ütleb Viirmaa-Treifeldt.

Võimalikud vastuväited ajakirjanduse elujõu nudimisele, et ega rahva informeeritus ühiskonna asjadest oluliselt kannataks, kuna teabekanaleid on rohkem kui kunagi varem, vaatavad tegelikkusest mööda. Asi on selles, et kogu uus ja alternatiivne meedia oma erihäälses kirjususes – alates Objektiivist, Müürilehest, Edasist ja Levilast ning lõpetades Telegrami, Vanglaplaneedi ja igasuguste muude portaalidega, millest enamik pole kuulnudki – ei suuda eales asendada seda rolli, mida täidab ühiskonnas klassikaline ajakirjandus, kinnitavad ajakirjanduse eksperdid.