/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
Vabariigi president Alar Karis ja õiguskantsler Ülle Madise õnnitlesid lastekaitsepäeva puhul presidendi roosiaias tunnustusauhinna «Lastega ja lastele» tänavusi võitjaid. Auhindu jagati kümnendat korda.
FOTOD ⟩ Lastekaitsepäeva puhul tunnustati inimesi, kes teevad laste elu paremaks
President Alar Karis juhtis lastepäeva tervitussõnades tähelepanu vajadusele olla oma lähedaste jaoks olemas.
«Ligiolekust ja keskendumisvõimest jääb üha rohkem puudu. Liiga palju ekraane ja suhtlusvõrke. Need röövivad tähelepanu, kuni ei saagi enam aru, mis on oluline ja mis ebaoluline. Vidinast saab vabandus: ei ole aega, ei ole kohta. Lõpuks on mõned asjad tähtsamad, kui lapse sõna või pilk,» rääkis riigipea.
«Nii kujundame ka vanematena tasapisi oma laste nutisõltuvust. Seda, mida heidame ette lastele, teeme tihti ise, loovutades oma mõtted, sõnad ja ka hinge millelegi muule. Öeldes nõnda ära ka enda vabadusest ja samas ka kohustustest.»
Kui saame vanemaks, õpime varjama oma tundeid ja mõtteid. Lapsed seda õnneks veel ei oska.
Riigipea tunnustas ka laste inimlikku siirust ja otsekohesust. «Täna saame tõsta pilgud, naeratada kõigile lastele ja tänada neid selle eest, et nad tuletavad meelde inimlikku siirust ja otsekohesust. Kui saame vanemaks, õpime varjama oma tundeid ja mõtteid. Lapsed seda õnneks veel ei oska,» sõnas Karis.
«Täna on au ja rõõm tänada neid lapsi ja täiskasvanuid, kes laste heaks teinud rohkem kui ametijuhend või muu roll nõuab. Suur tänu pühendumuse ja märkamise eest,» lausus oma kõnes õiguskantsler Ülle Madise.
«Mitte ühegi sõna ega teoga ei tohi kahjustada ainustki last ega noort, ka kogemata mitte. Infomüra ja maailma julmus panevad meid kõiki proovile, andkem siis oma parim, et lapsed saaksid kasvada headeks inimesteks; noored oma alles napi elukogemusega oleksid hoitud, et hoitud oleks ka nende au ja väärikus. Üksainuski hoolimatuse tõttu haiget saanud laps on liiga palju,» meenutas õiguskantsler kuulajatele.
/nginx/o/2023/06/01/15360673t1h6db9.jpg)
Noor, kes võtab enda kanda rohkem kui teised
Lapse suure teo auhinna pälvis Lisette Lee, kes on Valga Põhikooli tantsutrupi Lee looja ja juht. Lisaks tantsutrupile juhib Lisette Valga nelipühilaste koguduses juba kuus aastat noortebändi, teeb Valga Gümnaasiumis taskuhäälingut «Selge pilt» ning juhib Roosifestivali päeva Kaagjärve mõisas.
Lisette Lee kohta on öeldud, et noored hoiavad ja usaldavad teda ning et mitmed on tänu temale julgemaks muutnud. Noorte eeskuju Lisette Lee sai täisealiseks alles veebruarikuus, kuid võtab enda kanda rohkem kui mõni teine temaealine.
«Ma üritan lastele ja noortele olla nii palju toeks kui võimalik, sest ma tean, kui raske on mingis olukorras olla. Tihtilugu on mure siis, kui vanemad on lahku läinud - mul on tantsimas palju katkistest peredest lapsi,» sõnas neiu.
Millistest muredest noored veel räägivad? «Depressioon, näljutamine, ärevushood. Ja siis tõesti üritad tegeleda sellega. Vahel läheb tund aega trennist vestlusele, et nad end hästi tunneks. Ma olen päris mitmele lapsevanemale pidanud kirjutama ka, et mõnele eriti raskele olukorrale - näiteks enesevigastamisele - tähelepanu pöörata.»
Ta ei varjanud, et ehkki ta teeb kõik, et teisi aidata, on tal vahel ka endal raske. «Minul aitab sellega toime tulla tantsimine ja ma tunnen nii end turvaliselt. Ma põlen tegelikult iga aasta läbi, sest kohustusi on palju ja ma püüan endast võimalikult palju anda, aga me keegi ei saa anda nii palju kui tahaks.»
Ta kirjeldas, et enamasti tunneb ta läbipõlemist augustikuu lõpus ning siis helistab ta sõbrannale, kellega koos end tuulutama minna. «Kui sa oled aktiivne inimene, siis ei ole aega kuskil väljas käia. See on hästi kurb osa. On palju tutvusi, aga sellist sõbrakeskkonda polegi,» rääkis Lee.
/nginx/o/2023/06/01/15360675t1h93d8.jpg)
Muutuste loojaks valiti Anna Frank, kes on lastemaja teenuse ülesehitaja ja juht. Eestis on avatud neli laste vajadustele vastavat lastemaja, kust saavad vajalikku tuge ja abi nii seksuaalselt väärkoheldud lapsed kui ka need lapsed, kes on oma käitumisega teisi lapsi kahjustanud. Lastemajadest praeguseks abi saanud juba üle tuhande lapse.
Lisaks lastemajade juhtimisele ja arendamisele on Frank kirglik eestkõneleja lastevastase seksuaalvägivalla vastu võitlemise ja laste seksuaalkasvatuse teemal.
«Tore, et see töö, või teema, millega ma olen tegelenud, on ära märgitud. Aga ma ei tegele sellega üksinda. Tegelikult on piinlik isegi üksi vastu võtta seda tunnustust, sest lastemaja oma olemuselt on ju koostöö. Aga mul on loomulikult hea meel, sest korraks oleme jälle pildis selle teemaga. Kuna neli lastemaja oli mu eesmärk ja see on tehtud, siis selles mõttes tuli see [tunnustus] toredal ajal,» sõnas Frank.
Lapsi ei saa hätta jätta
Elutööpreemia laureaat on Kaari Sillamaa, kelle elutööks on Kaunite Kunstide Kool, mis alustab sel sügisel juba kolmekümnendat õppeaastat. «Kaari Sillamaa on oma inimlikkuse, pühendumuse ja hoolega teinud sellest koolist koha, kuhu lapsed tulevad alati rõõmu ja innuga. Koha, kus kõik tunnevad end hästi ja oodatuna. Koha, kus üksteist toetatakse ja tuntakse rõõmu ühisest tegutsemisest,» öeldi laureaadi kohta.
«Kaari Sillamaa on kirjutanud laule nii kooliõpikute kui ka oma kooli õpilaste tarvis. Kaunite Kunstide Kool ja selle muusikateatrid on tema loomingu esimesed ja parimad interpreedid. Kaari juhitud koolis õpivad lapsed ja noored end paremini väljendama ja suhtlema, vabanevad hirmust avaliku esinemise ees, harjuvad teistega arvestama, õpivad looma ja hindama teiste loomingut.»
/nginx/o/2023/06/01/15360674t1h4a03.jpg)
Laste- ja noortežürii tunnustas Peep Tarret, kes on Audru laste ja noorte heaks tegutsenud terve oma elu. Tema eestvedamisel on Audru noortel võimalus osaleda vallavolikogu töös. «Tänu Peebule on noortel Audrus oma ruum ja mängukoht – Noortekas.»
Kakskümmend neli aastat tagasi loodi tema algatusel Audru Lastekaitse Ühing, mis tegutseb tänase päevani.
«Kõige olulisem on see, et Peep on toetanud ja märganud abivajavaid lapsi. On aidanud peresid majanduslikult, sõidutanud lapsi trenni, kooli. Mõnikord on ta olnud ainus täiskasvanu, kes on last raskel hetkel aidanud või toetanud,» öeldi mehe kohta.
Tarre sõnas, et tunnustus oli talle üllatus. Ta on veel tänagi Audru Lastekaitse Ühingu juhatuse esimees, kus aitab, suunab ja hoiab finantsasju korras, kuid peamiselt on ta enda sõnul siiski pensionär.
«Avasin 24 aastat tagasi lastetoa ning see tegutseb siiamaani. Lastekaitsega olen tegelenud sisuliselt 50 aastat,» ütles Tarre ja kirjeldas, et on olnud õpetaja, direktor. «See on nagu emapiimaga kaasa antud, sest mu vanemad olid ka õpetajad. Olid tähelepanelikud ja vaoshoitud. Kasvasime nii, et oli kuus last ja me kunagi vitsa ei saanud.»
Tarre hindas, et tema käe alt läbi käinud umbes 1000 last. «Lihtsalt on nii kujunenud, et olen elu jooksul lastega tegelenud. Sa ei saa neid hätta jätta.»
Ergutusauhind läks Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele. Ergutusauhind anti välja esmakordselt – selleks, et ergutada spordiorganisatsioone tegelema senisest põhjalikumalt laste turvalisusega spordis.
«Aina rohkem räägitakse sellest, et spordiga seotud vaidluste ennetamine ja lahendamine on keeruline, et mitte öelda võimatu. Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus on asunud välja töötama reegleid, mille järgi saaks spordiga seotud vaidlusi lahendada ja tagada laste ning treenerite turvalisus,» öeldi tunnustust üle andes.
Tunnustusauhinda annavad välja kaheksa laste heaolu väärtustavat organisatsiooni: MTÜ Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Sotsiaalkindlustusamet, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Õiguskantsleri Kantselei.
Võitjatele sai osaks kunstniku ja lasteraamatute illustraatori Kristi Kangilaski joonistatud pilt