Seeder: Isamaa ei hakka Pruunsilla ja Humala kahtlustuses pooli valima

Helir-Valdor Seeder Foto: Mihkel Maripuu

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder sõnas, et Priit Humala ja nende suurtoetaja Parvel Pruunsilla kahtlustuses pole erakonnal midagi arvata. Mõlemad kahtlustatavad andsid läbiotsimisest Seedrile eile õhtul teada ja andsid mõista, et tegu on arusaamatusega. 

Seeder sai mõlema isamaalase, Parvel Pruunsilla ja Priit Humala kodude läbiotsimistest teada eile õhtul: «Eile õhtul mulle nii Parvel Pruunsild kui ka Priit Humal helistasid. Nad teatasid mulle, nii nagu korrektne on erakonna esimeest informeerida.»

Pruunsild on Isamaa pikaaegne suurtoetaja. «Kaitsma hakkavad ikka advokaadid, kelle tööülesanne see on. Isamaa ei hakka siin kedagi kaitsma ega ründama,» vastas Seeder võimalikule kriitikale, et Isamaa võiks siinkohal pooli valima hakata.

«Võib-olla nad kuuluvad Kaitseliitu ka, siis peaks küsima, kas Kaitseliit asub kaitsesse. Seal pole mitte mingisugust erakondlikku tausta. Erakond ei ole nende teemadega kunagi tegelenud,» viitas ta kahtlustuse sisule. 

«Mul pole ilmselt rohkem informatsiooni kui teil, aga tean nii palju, et mõlemad ütlesid mulle, et neilt võeti arvutid-telefonid ära ja mingisugune arusaamatu kahtlustus neile esitati. Nemad endal mingisugust süüd ei tunne,» rääkis Seeder, kellel rohkem suhtlust meestega olnud ei ole. 

«Vaevalt need inimesed aktiivselt suheldagi saavad,» oletas Seeder. 

Prokuratuur: mehi kahtlustatakse Tartu kinnistuga seotud korruptsioonikuriteos

Teisipäeval esitasid kaitsepolitsei ametnikud Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele ettevõtjale Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettevõtjat Pruunsilda kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.

Kahtlustus on seotud J. Kuperjanovi tn 9 kinnistuga Tartus, mis jäi 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise järel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, tühistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale õiguse osta kinnistu esmajärjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.

Kinnistust oli samal ajal huvitatud eile kahtlustuse saanud ettevõtja Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise võitnud MTÜ, millega ettevõtja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk pärast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettevõtja Pruunsild kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead Humalat, nii et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettevõtja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.