Riigikohus: kiirem ja võimsam elektrisõiduk nõuab juhtimisõigust

Kaherattalised elektrisõidukid. Pilt on illustratiivne Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kiiremad ja võimsamad kaherattalised elektrisõidukid on seaduse mõttes mootorsõidukid, millega teel liiklemiseks on vaja juhtimisõigust ja mis tuleb eelnevalt ka registreerida.

Kohtusse jõudnud vaidlus sai alguse sellest, et üks mees juhtis mullu 2. oktoobril Tallinnas elektri jõul liikuvat ja väliselt tõukeratast meenutavat sõidukit Ultron, mille valmistajakiirus on 95 km/h ja mootori võimsus 6 kilovatti.

Sõiduki kiirus oli sel ajal, kui politsei juhi peatas, ligikaudu 40–50 km/h. Juhil polnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja tema sõiduk polnud ka registreeritud, mistõttu määras politsei talle 500 eurot trahvi.

Maakohus tühistas trahvi, leides erinevalt politseist, et tegemist ei ole mootorrattaga. Esimese astme kohtu hinnangul polnud Ultron üldse mootorsõiduk, vaid nõuetele mittevastav ehk liikluses keelatud kergliikur.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas täna maakohtu otsuse ja jõustas politsei määratud karistuse. Kolleegium selgitas, et Ultron on mootorsõiduk, mille juhtimiseks on tarvis juhtimisõigust.

Seaduse järgi on mootorsõidukid kõik mootori jõul liikuvad seadmed, mille valmistajakiirus ületab 6 km/h ja mis on ette nähtud teel liikumiseks või mida on selleks tegelikult kasutatud. Erandina ei kuulu mootorsõidukite alla vaid piiratud liikumisvõimega inimestele mõeldud mootoriga sõidukid, jalgrattad, pisimopeedid, kergliikurid, robotliikurid, maastikusõidukid ja trammid. Seejuures ei saa kergliikuriks pidada sõidukit, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h või mille mootor on võimsam kui üks kilovatt – võimusepiirang ei kehti ainult tasakaaluliikuritele.

Riigikohus märkis, et kuna Ultron on seaduses märgitust kiirem ja võimsam, siis pole tegemist kergliikuri, vaid mootorsõidukiga. Seega oli juhil liiklemiseks tarvis mootorsõiduki juhtimisõigust ja sõiduk oleks tulnud ka registreerida.