Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Raoul Kurvitz pälvis perekond Kreisi arhitektuuripreemia

Copy
Raoul Kurvitz
Raoul Kurvitz Foto: Erakogu

Arhitekt ja kunstnik Raoul Kurvitz pärjatakse teisipäeval perekond Kreisi arhitektuuripreemiaga.

Pärast Eesti kunstiakadeemia lõpetamist 1984. aastal terendas Kurvitza ees arhitekti karjäär ning tulid ka konkursivõidud, kus lummas jõuliselt maaliline esitluslaad.

Projekteerides aastatel 1985–1988 Tööstusprojektis laboreid, ladusid ja pumplaid, millest midagi ei ehitatud, koostas ta koos samuti kunstiliste ambitsioonidega arhitektide Urmas Muru ja Peeter Perega tehnodeelilise ekspressionismi manifesti. Koos Muruga tõmbasid nad kunstirühmitusse Rühm T kaasa rohkem põlvkonnakaaslasi.

Isegi arhitekti kohta ebatavaliselt ettevõtlikust Kurvitzast sai väga laia ampluaaga kunstnik, muusik ja kultuuriteoreetik. Siis, kui põlvkonnakaaslased suundusid laulva revolutsiooni päevil Soome õppima, kuidas oma bürood teha, kümbles Kurvitz juba välismaiste galeriide esinemiskutsetes. Teinud valiku kunsti kasuks, maitses ta seda leiba nii läbitungimatult konkurentsitihedas New Yorgis kui lihtsalt kunstnikunälga unustatud Eestis.

Sõltumatuks loojaks jääda on suutnud vähesed. Nii nagu EKAs õpetas arhitektidele kunstiaineid arhitektiharidusega maalija Jaan Elken, teeb nüüd Kurvitz sama tehnikaülikoolis.

Preemia määranud fondi nõukogu esimees Mart Kalm leiab, et «uue eesti ajaga saabunud kapitalism seadis inimesed silmitsi karmi reaalsusega. Enamikust arhitektidest said teenindajad, kes said või leiva peale kohanedes ja kõike projekteerides surusid alla oma isikupära. Aga Kurvitz pidas «võist» tähtsamaks kunsti, mis on tema põlvkonnas haruldane ja uhke eluvalik».

Perekond Kreisi fondi preemia on varem pälvinud Margit Mutso, Marika Lõoke, Jiri Tintera, Ingrid Ruudi, Andres Põime, Katrin Koov, Toomas Rein, Ülevi Eljand ja Rene Valner.

Perekond Kreisi Fond, mille asutas varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema Heljo Kreis, annab välja arhitektuuripreemiat eesmärgiga väärtustada eesti arhitektuuris peavoolust kõrvalejäänud huviäratavaid ilminguid ja alternatiivseid praktikaid. See on esimene Eestis elava perekonna loodud arhitektuuri toetav fond.

Tagasi üles