Valitsus pani paika Nursipalu ja teiste harjutusväljade toetusmeetmed

Hanno Pevkur Foto: Tairo Lutter

Valitsus toetas kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti, millega plaanitakse suurendada kohalike omavalitsuste toetusi ja määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusele kokku 10 miljoni eurone ühekordne investeeringutoetus. Lähiaastatel suunatakse Võrumaale ligi 200 miljoni euro eest kaitseinvesteeringuid.

«Keeruline julgeolekuolukord nõuab Eesti kaitsevõime suurendamist, mille oluline osa on harjutusväljad. Meie eesmärk on leida tasakaal Nursipalu ja teiste harjutusvälja arenduse ning kaasnevate mõjude leevendamiseks,» ütles Pevkur. 

Pakett koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest.

• Kohalikele omavalitsustele senisest suurema püsiva häiringu toetuse maksmine, mis arvutatakse häiringu mõjuala pindala ning mõjualas asuvate eluruumide arvu põhjal.
  Toetust makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (kuni 4 km ulatuses harjutusvälja piirist, kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid).
  Laieneb ka hüvitiste saajate ring – tingimustele vastab 16 omavalitsust: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. Kokku suureneb omavalitsustele iga aasta makstav summa enam kui ühe miljoni euro võrra, senise 292 000 eurolt 1,35 miljoni euroni.
• 10 miljoni euro suuruse ühekordse investeeringutoetuse maksmine seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, arvestades nii elanike arvu kui harjutusvälja pindala. Toetuse suurus on Võru vallale 3 miljonit eurot, Rõuge vallale 2 miljonit eurot, Antsla vallale 2 miljonit eurot ja Võru linnale 3 miljonit eurot.
• 50-protsendise omaosalusega investeeringutoetus otse kohalikele elanikele, et leevendada harjutusväljast tulenevaid häiringuid (peamiselt müra ja vibratsioon), võimaldades hoonete konstruktsioone vastupidavamaks muuta.
  Selleks lepitakse kohalike omavalitsustega lähiajal täpsemalt kokku meetme rakendamise tingimused ja ulatus.

Pevkuri sõnul tähendab uus pakett seda, et juba 2019. aastast makstud kompensatsioonid muutuvad suuremaks ja püsivamaks. Minister täiendas, et kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale kaitseinvesteeringutest ligi 200 miljonit eurot, mis on läbi aastate suurim investeering Kagu-Eestisse nii lühikese aja jooksul.

Lisaks tutvustas kaitseminister põhimõtteid erakinnistute omandamiseks. Harjutusvälja laiendamise käigus tagatakse õiglane kompensatsioon kinnisasjade omanikele vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (KAHOS). Omandamisel püütakse jõuda kokkuleppele kinnisasja omanikuga ning tagada, et omandamise tõttu jääks inimene vähemalt sama heasse olukorda.

«Hoonestatud kinnisvara hüvitusväärtuse määramisel lähtutakse asenduskulust või, kui see pole võimalik, vara ülesehitamise kulust. Eluhoonetega hoonestatud kinnistute hüvitisväärtuse määramisel on võimalik kulumit mitte arvestada,» ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse riigivara valdkonnajuht Tambet Tõnisson.