Ligi 14 000 osalejaga õppus Kevadtorm sai läbi

Kevadtormi lahingud jõudsid Tapale. Foto: Robert Markus Liiv / kaitsevägi

Reedel lõppes 15. maist alates kestnud õppus Kevadtorm, millest võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit üheteistkümnest riigist.

Eesti diviisi ülema kindralmajor Veiko-Vello Palmi sõnul läks Kevadtorm suurepäraselt ja iga järgnev Kevadtorm on eelnevast parem. «Kõige populaarsem osaleja oli sel aastal ilm. See on olnud suurepärane, sellist Kevadtormi ei mäleta mitte keegi,» ütles Palm. „Loomulikult kõik asjad, mida me tahtsime teha taktikaliselt, läksid korda ning õnnestusid täpselt nii nagu me arvasime ja plaanisime.«

Palmi hinnangul on liitlaste integratsioon meie üksuste koosseisu muljetavaldav ning oluline on jätkata lõimimist igal tasemel. „Me suudame ükskõik, mis riigi liitlasi Eestis vastu võtta. Osad on meile lähedasemad kui teised, aga iga liitlane, ka meie jaoks veidi eksootilisemad nagu itaallased, on meile suur täiendus,» lisas Palm.

Tänavu 18. korda toimunud õppuse Kevadtorm vältel kontrolliti kaitseväe lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahinguülesannete täitmiseks. Lisaks oli õppus Kevadtorm ka küpsuseksamiks ajateenistuse ajal ettevalmistatud sõjaaja üksustele ja värskendas reservväelaste teadmisi ning oskusi.

Õppusel Kevadtorm oli sel korral hinnatavateks üksusteks kolm jalaväepataljoni. Neist üks oli maakaitsepataljon, mis koosneb põhiliselt Kaitseliidu liikmetest. „Nende jaoks on olnud põhiline väljakutse kokku harjutamine. Ei ole kerge panna kokku pataljoni eri malevates teenivatest ja eri kohtadest elavatest inimestest. Nad said sellega hästi hakkama ja sellist pataljoni saab usaldada,« ütles Palm.

Diviisi ülema hinnangul tugevneb Eesti kaitsevõime iga-aastaselt ja kõige suurem kvalitatiivne hüpe on toimunud sõdurite võitlusvalmiduse näol. Võitlejad paistavad silma agressiivsuse, initsiatiivikuse ja leidlikkusega. „See töö, mida on meie veeblid ja nooremohvitserid ajateenijatega teinud, on muljetavaldav. Nad on selge jutu, silmavaate ja plaanidega ning tahavad teha sõjaasja,» lausus Palm.

Kaitseväe õppus Kevadtorm on näide kogu Eesti rahva, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste panusest riigikaitsesse. Õppus toimus valdavalt kaitseväe harjutusaladelt väljas riigi- ja eramaadel. Õppuse raames harjutati muuhulgas eraettevõtete ressurssi sundkasutusse võtmist.

Õppusele oli kaasatud sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe lahingumasinaid, tanke, liikursuurtükke, mitmikraketiheitjaid, lennukeid, helikoptereid ja mereväe aluseid. Kasutusel olid erinevaid imitatsioonivahendid, sealhulgas paukpadrunid, õppegranaadid ja valgusraketid.

Õhuruumis sai näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, aga ka mujal Eesti taevas lendavaid õhuvahendeid. Õppusel kasutati hävitajaid Eurofighter Typhoon, ründelennukeid SU-22, koptereid Wildcat ja Apache ning Eesti õhuväe lennukeid ja koptereid.

Õppusest Kevadtorm võtsid osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, sealhulgas Eesti diviisi staap, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi, liitlasüksused NATO lahingugrupist ja õppuste ajaks Eestisse lähetatud liitlasüksused, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.