FOTOD ⟩ 200 prantslast korraldas Viitna lähedal õhudessandi

Ligi 200 Prantsusmaa 8. Marine õhudessantrügemendi kaitseväelast korraldas laupäeva varahommikul õppuse Kevadtorm raames Lääne-Virumaal Viitna lähistel õhudessandi.

Õhudessandi eesmärk oli toimetada õhu kaudu Eestisse liitlaste üksusi ja asuda koostööle neid vastu võtvate Eesti kaitseväelastega.

Prantsusmaalt tulnud õhudessandi põhigrupp jõudis laupäeva hommikul transpordilennukitega A400 liitlaste hävitajate saatel maandumispaika. Prantsusmaa jalaväelased hüppasid lennukitest välja ning varjusid maandudes kohe eestlaste määratud asupaikades. Operatsioon võttis kokku ligi kolmveerand tundi.

«Prantslastega on väga lihtne koostööd teha,» ütles ajateenijast luurekompanii rühmaülem lipnik Richard Mattias Prints, kes planeeris ning toetas prantslaste maandumist ja positsioonidele viimist. «Nendega saab väga hästi suhelda ja nad aitavad alati. Samamoodi toetame ka meie neid nii palju kui võimalik.»

Eesti üksused luurasid välja õhudessandi maandumispaiga ning liitlasüksuse võimalikud edasised liikumismarsruudid. Neljapäeva õhtul võttis 1. jalaväebrigaadi luurekompanii rühm vastu prantsuse dessantväelaste eelgrupi ning tutvustas neile olukorda.

«Kasutasime rohkem inglise keelt, kuid mul olid abiks ka teised sõdurid, kes oskavad prantsuse keelt. Keelebarjääri meie vahel ei olnud,» lisas lipnik Prints, kes on samuti varem õppinud prantsuse keelt.

«Dessant kulges suurepäraselt. Arvan, et tänane päev toob meie kaitseväelastele palju head,» ütles dessandiala märgistamise eest vastutanud Prantsusmaa relvajõudude ohvitser kapten Tony. «Meil on hea meel harjutada õppuse Kevadtorm raames koos eestlaste ja teiste liitlastega. See tõstab meie kõigi kaitsevõimet.»

15. mail alanud õppus Kevadtorm jõudis neljapäeval pärast paaripäevast üksuste formeerimist ning värskendusõpet kõige aktiivsemasse faasi, mille raames saavad nii Eesti kui ka liitlassõdurid harjutada ka väljaspool kaitseväe harjutusalasid.

Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse ka Eesti ja liitlasriikide üksuste koostööd. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid. Esimest korda juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.