Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Kuressaare kraanivesi on nüüd kõikjal linnatrassis puhas

Copy
Kuressaare joogiveele tehtud analüüsi tulemusena selgus, et kahe kinnistu torustikus esineb kolibakter
Kuressaare joogiveele tehtud analüüsi tulemusena selgus, et kahe kinnistu torustikus esineb kolibakter Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Viimased veeproovide uuringute tulemused kinnitasid, et Kuressaare kraanivesi on puhas ka Pika tänava piirkonnas, kuid toidukäitlemisettevõtetel tuleb vaatamata sellele lasta vett enne kasutamist analüüsida.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul võib üksikuid saasteallikaid leiduda kinnistuste piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine.

«Nii kodudes kui asutustes tuleb veenduda selles, et on tehtud põhjalik puhastus. Lisaks voolutamisele tuleb puhastada ka veefiltrid ja teised veeseadmed, näiteks veeboilerid,» ütles Albreht. Ta lisas, et tähelepanu võiks pöörata ka veevärgiga seotud olmeseadmetele: veekullerid, kohvimasinad, jäämasinad jne.

Albrehti sõnul peavad eeskätt toidukäitlemisettevõtted kindlasti tegema joogivee analüüsid, et veenduda oma ettevõtte joogivee ohutuses. «Juhul, kui veeanalüüs ei vasta nõuetele, tuleb kohe võtta ühendust Kuressaare Veevärgiga,» toonitas Albreht.

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) palub toidukäitlejatel Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusesse (LABRIS) pöördumisel anda kaaskirjal kinnitus proovitulemuste jagamisest PTA-ga ning Kuressaare Veevärgiga. See info võimaldab Kuressaare Veevärgil rakendada kiiresti meetmeid ja saada olukorrast ülevaade.

PTA toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona sõnul võib toidukäitleja hakata vett toidukäitlemisel kasutama siis, kui analüüsitulemused on nõuetekohased, see tähendab kolibakterit ja soole enterokokke ei esine joogivees. Amet palub oma tegevused läbi mõelda ka neil, kes plaanivad lähinädalatel valmistada tooteid avalikele üritustele. «Kindlasti peab veenduma kasutatava joogivee puhtuses ja ohutuses ning tuleb teostada joogivee analüüsid mikrobioloogilistele näitajatele,» rõhutas Oona.

Saaremaa abivallavanem Liis Lepik tuletas meelde, et enne Kuressaare kraanivee joomist ja selle kasutamist toidu valmistamisel peavad olema torud korralikult läbi loputatud. „Ainult nii saab olla kindel, et kodudes ja asutustes asuvatesse kraanidesse on jõudnud puhas vesi,« ütles Lepik. AS Kuressaare Veevärk jätkab veeproovide võtmist tavapärasest sagedamini ja rohkematest kohtadest, mis võimaldab joogivee kvaliteeti pidevalt jälgida.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik Irina Dontšenko tuletas meelde, et haigus võib jätkuvalt edasi levida saastunud käte vahendusel inimeselt inimesele. „Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna,» rõhutas Dontšenko.

Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli. Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja.

Joogivee uuringute osas saab Kuressaares pöörduda riiklikult volitatud LABRIS-e osakonda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu tööpäeviti kella 8-15.30 ja reedel kella 8 kuni 13. Proovide võtmiseks vajalikud pudelid saab samuti LABRIS-est.

Tagasi üles