Kuressaare vanalinna koolidest leiti kolibakterit

Veepudelid Kuressaare haiglas. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare kraanivee proovid on viimased kolm päeva puhtana püsinud, kuid kolibakterit leiti vanalinna koolidest ja ühest asutusest ning seetõttu ei anna terviseamet veel joogivee kasutamiseks luba.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht selgitas, et info vee saastumisest pole kõigi kinnistuomanikeni jõudnud ning hulk inimesi ei viibi püsivalt saarel. «Seetõttu tuleb teavitustööga jätkata, et ka need inimesed, kes tagasi Kuressaarde jõuavad, viiksid läbi torustike läbipesu ehk laseksid seisnud veel välja voolata. Läbivoolutamist võiksid lähipäevadel rakendada ka teised, et kasutusel oleks võimalikult värske vesi,» rääkis ta.

Asutustel ja elanikel palutakse jätkata torustike läbivoolutamisega, kuni trassist jõuab kraani kohale külmem vesi. Suurimaks ohukohaks on krundi piiridesse ja majasisestesse torustikesse seisma jäänud vesi, mis pole veel vahetunud värskema vee vastu.

Albrehti kinnitusel jätkab Kuressaare Veevärk regulaarsete proovide võtmist ning terviseamet suunab oma teraviku haridusasutuste ja hooldekodude kontrollimisele. Ameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles, et kuivõrd veeettevõtja jätkab ka kloori lisamist vette, on laiema reostuse taasteke ebatõenäoline ning teravik suunatakse vanalinna piirkonnale, kust on välja tulnud viimased positiivsed tulemused.

«Meie mureks on eelkõige riskirühmade inimesed, kelleks on lapsed ja eakad – seetõttu oleme alates eilsest võtnud proove nii koolidest kui ka hooldekodudest. Vajadusel saab veeettevõtja reageerida konkreetselt objektilt leitud saasteallikale ning korraldada täiendava puhastuse just selles bakterite leiukohas, nagu tehakse ka vanalinna koolides, kust viimased leiud avastati,» selgitas Dontšenko.

Viimane info Kuressaare haiglast kinnitab, et sagenenud on selliste patsientide pöördumised, kes ei ole oma tervisehädale pikema aja jooksul lahendust leidnud. Sümptomid püsivad ja kasutatud käsimüügiravimitest pole kõhuhäda lahendamiseks piisanud. Terviseameti nakkushaiguste labori analüüsitud 18 patsiendi kliinilisest proovist avastati lisaks kolibakterile veel Campylobakter, noro-, rota-, astro- ja sapoviirust.

Epidemioloogide kinnitusel on see värske fekaalse reostuse puhul tavapärane, et üheaegselt E.coli ja coli-laadsete bakteritega nakatumise kõrval kannatab inimene sama saasteallika kaudu levinud viiruste käes.

«Korraga erinevate bakterite ja viirusega nakatumine võib haiguse läbipõdemise perioodi pikendada ning esineb võimalus, et tekivad perekondlikud nakatumised, sest kui tualeti kasutamise järel ei pesta haigete pereliikmete poolt piisavalt hoolikalt oma käsi, siis haigustekitajad levivad pindade või toiduainete kaudu edasi tervetele pereliikmetele,» kommenteeris Dontšenko.

Terviseamet paneb südamele, et inimesed võtaksid haigestumise korral ühendust perearsti või EMO-ga, kus saab teha laboratoorsed analüüsid, et määrata haigustekitaja. Ilma selleta pole võimalik öelda, mis viirus või bakter on haigestumise põhjustanud.