Keskkriminaalpolitsei esitas ajateenistust vältida aidanud Andrei Vesterinenile kuriteokahtlustuse

Ajateenistusest kõrvalehiilimise teenust pakkuv Andrei Vesterinen. Foto: Eero Vabamägi

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud esitasid kahtlustuse kuriteos ArmyLaw OÜ-le ja kahele sellega seotud inimesele, kes pakkusid ajateenistusest vabastamise teenust. Üks kahtlusalustest on endine kaitseväelane Andrei Vesterinen, kellest meedia on kirjutanud seoses mitme skandaaliga.

Esialgsetel andmetel esitati selleks valeandmeid ja võltsiti dokumente.

ArmyLaw OÜ pakub inimestele juriidilist nõustamist ajateenistusest vabanemiseks, jättes klientidele mulje, et tegevus on seaduslik. Kahtlustuse kohaselt suunati kliente esitama valeandmeid oma elukoha või keeleoskuse kohta. Näiteks lasti klientidel oma elukoht registreerida välismaale, et jääda kättesaamatuks kaitseressursside ametile, kes lähtub rahvastikuregistri andmetest. ArmyLaw esindajad tegid kliendi nimel esitatud valeandmetega toiminguid, et neid selliselt kaitseväeteenistusest vabastada.

Kahtlustus hõlmab ArmyLaw tehtud toiminguid kümne kliendi puhul. Kahtlustus esitati ArmyLaw OÜ-le ja selle esindajatele 38-aastasele Andreile ja 26-aastasele Janikale ning nende teenuseid kasutanud noortele.

Korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul saab praeguseks kogutud andmete pinnalt järeldada, et kliendid üritasid kaitseväeteenistusest vabaneda valeandmete esitamise teel.

«Kuna täna oleme avalike uurimistoimingutega algusjärgus, siis gu ei ole võimalik kahtlustust täpsemalt avada. Küll aga tuleb rõhutada, et selline käitumine on igal juhul ebaeetiline. Oleme Eestis kokku leppinud, et kaitseväeteenistus on kohustuslik ja on küüniline, et eriti praeguses julgeolekuolukorras teenib üks ettevõte tulu sellelt, et aitab sellest kohustusest viilida,» ütles Kübarsepp.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Janno Reinkorti sõnul on teadlikult dokumendi võltsimine ja selle kasutamine eraldiseisvad kuriteod, mille eest võib eraisikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega.

«Valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise eesmärk oli omandada sisult tõele mittevastav elukoha registrikanne ning seejärel läbi registrikande vabaneda kaitseväeteenistuskohustusest,» ütles Reinkort.

Firma on juba aastaid kaitseväele pinnuks silmas olnud

Afganistanis missioonil käies jala kaotanud Vesterineni ettevõte on juba aastaid kaitseväele ja kaitseressursside ametile pinnuks silmas olnud.

Kaitseressursside amet nõudis juba 2017 aastal, et tarbijakaitse võtaks midagi ette kutsealuseid ajateenistusest päästa lubava firmaga ArmyLaw. Ettevõtte reklaami järgi osutab firma vastavat teenust vähemalt 25-aastastele kutsealustele, kellel on oma äri ja pere ning kes on saanud kaitseressursside ametilt kutse arstlikku komisjoni või otsuse ajateenistusse asumiseks.

Kaitseressursside amet leidis toona, et OÜ ArmyLaw rikub reklaamiseadust, kuna pakub oma abi ajateenistusest kõrvalehoidmiseks, kuid see on vastuolus reklaamiseadusega. Reklaamiseadus sätestab, et reklaam ei tohi kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist.

Vesterinen ise kinnitas toona, et tegutseb rangelt seaduse raamides. Tema ettevõte ongi saanud kõik need aastad vabalt tegutseda.

Politsei kahtlustas Vesterineni arsti ründamises

Koroonapandeemia ajal kogus Vesterinen tuntust maskikandmise ja koroonapiirangute vastase aktivistina. Vesterinen lindistas pandeemia ajal oma telefonikõne teadusnõukoja juhi Irja Lutsariga ja pani selle avalikult internetti. Vesterinen põhjendas oma tegu sellega, et teadusnõukogul pole tegelikult mingeid tõenduspõhiseid andmeid ning selle liikmete seisukohad muutuvad pidevalt.

Kui Toomas Wilson ründas 4. veebruaril 2021 Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ülemarsti Peep Talvingut, kahtlustas politsei esialgu selles Andrei Vesterineni ja pidas ta rünnakupäeval kinni. Tõendite puudumisel mees siiski vabastati.