/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2023/05/17/15327702t1hf5c8.jpg)
Purpurlillade õitega orhideeliik jumalakäpp on juba mõnel pool Eestis oma õied avanud. Ehkki liigi värvipaleti tõttu on teda juba kaugelt silmata, siis võimalus orhideele niisama peale sattuda on siiski väike.
FOTOD ⟩ Õied avanud orhideeliik pakub rohkelt silmailu
MTÜ Käoraamat liige Rainar Kurbel sõnas, et ehkki jumalakäpa õitseaeg on tavapäraselt mai teine pool, siis Lääne-Eestis võivad esimesed õitseda juba ka aprilli viimastel kuupäevadel ja mai alguses. Põhjapool – Harjumaal ja Tallinnas – võib jumalakäpa õitsemist Kurbeli sõnul näha aga juuni alguses.
/nginx/o/2023/05/17/15327805t1h1af8.jpg)
Kurbel kirjeldas, et jumalakäpa värvipalett on väga ilusast intensiivsest purpurlillast kuni päris heledani välja: on roosakamaid versioone ning haruharva esineb ka valgeid, mida on vaid üksikuid. «Jumalakäpa spetsiifiline värv on juba kaugelt näha. Kui kevadine rohi on kollakas-roheline, siis sealt vahelt võib purpurlillasid õisi mitmekümne meetri pealt märgata.»
Et jumalakäpp on II kategooria looduskaitse all olev liik, tähendab see Kurbeli sõnul seda, et ta on võrdlemisi haruldane.
Kui palju liigi ühikuid olla võiks? «MTÜ Käoraamat tegi üle-eestilise inventuuri mõned aastad tagasi ja suurusjärk võis olla 30 000. Üks suurimaid populatsioone on näiteks Harjumaal Muraste kandis ja seal võis see arvukuse number olla äkki 10 000 ringis.
/nginx/o/2023/05/17/15327807t1h9ca8.jpg)
Loogiliselt võttes on nii, et kui seal on kümme ja Saaremaal on ka populatsioonid, mis on priskete tuhandetega, siis need suured numbrid lähevad ainult võib-olla kümmekonnale hektarile. Ehk need kohad, kus see liik kasvab, katab Eesti suurusele mõeldes olematu protsendi,» rääkis Kurbel.
Seega ei ole jumalakäpp n-ö superharuldus, st Eestis kasvab ka orhideesid, mida on Kurbeli sõnul vaid sada või paarsada eksemplari, isegi vähem. «Selles mõttes võib 30 000 tunduda hirmus palju, aga jumalakäppa ikkagi nii juhuslikult nagu nurmenukku ei kohta,» muigas ta.
Küsimusele, et kas külm kevad on looduslike orhideede õitsemist kuidagi mõjutanud, vastas Kurbel kogemuse pealt, et mõni nädal siia-sinna õitsemise kõikumist on Eestis normaalne. «Mingit katastroofi ei ole ja kui meenutada eelmist aastat, siis läksid puud ju veel hiljem lehte. Seega võrreldes eelmise aastaga oleme isegi mõned päevad plussis.»
«Ja jumalakäpp jumalakäpaks, aga siin on järjest praegu hakanud õitsema erinevaid liike: näiteks hall käpp, esimesed kuldkinga õied on lahti, siis on ka varajast tõmmu käppa, leeder-sõrmkäppa ja arukäppa. Ja nad peavadki seda tegema, sest on käes mai keskpaik,» rääkis Kurbel.
/nginx/o/2021/06/08/13833979t1h936c.jpg)
Taasavastatud liik
Möödunud aasta maikuus avastati Saaremaalt kadunud orhideeliik leeder-sõrmkäpp, mille isendite arv küündis tuhandeni ning mida oldi seejuures püütud leida juba mitukümmend aastat.
«Kunagi see liik kasvas Eestis ja viimati nähti 1901. aastal üht eksemplari Karala kandis Lääne-Saaremaal. Sealt maalt on ta olnud kadunud liik,» jagas MTÜ Käoraamat liige Rainar Kurbel. Tema sõnul on see ikooniline orhideeliik.
«Nagu lindude hulgas on kakud või kotkad, on Leeder-sõrmkäpp tähelepanuväärsem liik. Seda on meeletult otsitud! Ma olen seda isegi teinud paarkümmend aastat. Sellega on tegelenud kokku, ma arvan, et kümned inimesed,» nentis Kurbel, kelle sõnul võeti liik 2004. aastal lausa nimistust maha, kuna seda ei leitud.