/nginx/o/2023/05/18/15329546t1he559.jpg)
Kui küsida praegu väga tähelepanu all olevalt ChatGPT-lt, miks me vajame tehnoloogiaõiguse juriste, on vastus kokkuvõtvalt järgmine: “Tehnoloogiaõigust tundvad juristid omavad olulist rolli üksikisikute ja ettevõtjate abistamisel, et hakkama saada pidevalt muutuva tehnoloogia õigusmaastikul.” Robot toob välja intellektuaalomandi, isikuandmete kaitse, küberturvalisuse ja e-kaubanduse, nendib Tallinna Tehnikaülikooli õigusteaduse magistrikava programmijuht Kristi Joamets.
“Tegelikult on vajadus tehnoloogiaõiguse juristide järele palju laiem,” on Joamets veendunud. Tema sõnul võib julgelt väita, et tehnoloogia on jõudnud peaaegu igasse eluvaldkonda ja see tähendab, et vajab ka õiguslikku hinnangut.
Joametsa sõnul on tõde see, et enne kui ei teki vaidlust kellegi õigustest ja kohustustest, seda vajadust ei märgata. Samas aga peaks olema niisugune õiguslik hinnang olemas juba enne vastava tehnoloogia kasutuselevõttu, et välistada kellegi õiguste rikkumist.
Praegu räägitakse palju legal techist ja selle tähtsusest eelkõige just ettevõtjate tegevuse kontekstis. Olemuselt on legal tech mingi tehnoloogia (näiteks tarkvara, AI või automatiseerimine) kasutamine, et parandada õigusteenuseid. Sisult hõlmab see aga suurt hulka erinevaid platvorme ja vahendeid, mis aitavad juristil oma ülesandeid kiiremini ja paremini täita.
“Niisuguste vahendite väljatöötamisse peavad olema kindlasti kaasatud juristid, sest loodud vahendid ise ei tohiks kellegi õigusi rikkuda,” lausub Joamets. Nii näiteks on probleemina välja toodud, et algoritmipõhine otsus tööle võtmisel võib kergesti diskrimineerida puudega inimest, kuna algoritmid arvutavad tavaliselt keskmise, kuid puue tähendab erisust.
Legal techi hea näide on ka õigusalaste dokumentide automatiseerimise tarkvara, mis võimaldab kiiresti luua kas lepingut või mõnda selle tingimust, e-tuvastustarkvara, mis aitab kiiresti läbi töötada suurt hulka e-kirju, dokumente, kaasushaldustarkvara, mis võimaldab jälgida kohtuasju, menetluste tähtaegu ja suhtlemist kliendiga, lepingute analüüsi tarkvara võimaldades kiiresti analüüsida lepinguid. Sarnaseid näited on veelgi.
Kristi Joamets viitab, et täiesti uue tähenduse annab tehnoloogiaõigusele planeeritav Euroopa Liidu tehisintellekti käsitlev määrus, mis on olemas eelnõuna ja mille alusel kujundatakse juba praegu paljudes valdkondades seisukohti ja tegevusi.
Tegemist on õigusaktiga, mis sisaldab mõisteid ja põhimõtteid, millest paljud on isegi tehnoloogiaõigusega kokkupuutuvatele juristidele veel täiesti tundmatud. “Võib ainult aimata ja spekuleerida, kuidas üht või teist põhimõtet võiks rakendada,” nendib Joamets.
Ta täpsustab aga, et tehnoloogiaõigus on meil praegu juba olemas ning kuna tehnoloogia on jõudnud pea kõigisse eluvaldkondadesse, on väga paljud juristid oma valdkonnas pidanud hakkama märkama, arvestama ja rakendama tehnoloogiaõiguse aspekte. Just tehnoloogiaõigusele keskendub ka TalTechi õigusteaduse magistrikava.
TalTechi õigusteaduse magistriõppe lõpetanud Lisett Reimann-Erik töötab Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuses riskijuhina ning täidab ka andmekaitsespetsialisti rolli.
Reimann-Erik nendib, et tehnoloogiavaldkond on praegu väga tähtis, sest just selles vallas toimuvad arengud, mis mõjutavad kõiki inimesi – näiteks võib tuua tehisintellekti. Et oma õigusi kiirelt arenevas ühiskonnas kaitsta, on oluline omandada vastavaid teadmisi ja vajatakse eksperte, kes suudaksid väljakutsetega toime tulla ning küsimusi lahendada.
Eriti on Reimann-Eriku sõnul vaja kübereksperte ning juriste, kes infotehnoloogia vallas panustaksid.
“Infoturve, küberkaitse, standardid, EU-direktiivid, hanked, riskijuhtimine ning pilv – on märksõnad, mille erialaspetsialistidest on puudus,” viitab ta ja täpsustab, et eriti tahetud on tehnoloogiaõiguse eriala omandanud juristid, kes teavad, missugused on küberohud ning oskavad mõista infoturbe põhimõtete vajalikkust organisatsioonis ja on pädevad tõlgendama Euroopa Liidu direktiive või määrusi.
Kristi Joamets avaldab, et näiteks üks välisriigist TalTech-i tehnoloogiaõigust õppima tulla soovija põhjendas mõne aja eest oma huvi eriala vastu öeldes, et ta on magistrikraadiga jurist ning töötanud IT-õiguse alal aastaid, kuid tunneb, et vajab senisest rohkem teadmisi just Euroopa Liidu tehnoloogiaõigusest.
“Aeg-ajalt puutun kokku selliste kaasustega, kus seda teadmist vajan,” nentis tulevane magistrant ning ütles, et sobivaimaks õppekavaks tundus talle just TalTechi õigusteaduse magistri õppekava.
Joamets märgib, et TalTechi magistriõppekava valivad kraadi saamiseks aga sageli ka Eestis nii avalikus kui erasektoris töötavad juba tegutsevad juristid, kes vajavad rohkem teadmisi tehnoloogiaõigusest. Mitmed neist töötavadki just tehnoloogiasektoris.
Õppima tulijaid on ka teistel erialadel juhtivatel ametikohtadel töötajate või siis n-ö eksperdina töötajate hulgas, kes põhjendavad valikut sellega, et vajavad oma ametiülesannete täitmiseks õigusalaseid teadmisi tehnoloogia valdkonnas.
Joamets toob välja, et õigusteaduse magistriõppekavale õppima tulijaid kõnetavad enamasti järgmised küsimused.
Need on Joametsa sõnul siiski vaid väike osa teemadest, mida TalTechi õiguse õppekavas käsitletakse.
“Programmijuhina võin kinnitada, et meie magistrandid on teinud oma valiku õppekava osas väga teadlikult. Siia ei tulda juhuslikult, vaid väga kindla sooviga just seda spetsiifilist õiguse valdkonda – (digitaalse) äriõigust või tehnoloogiaõigust, õppima tulla ning seetõttu ollakse ka pühendunud õppijad,” ütleb Joamets.
/nginx/o/2023/03/22/15212806t1h58db.jpg)