Riigikohus tühistas Clyde Kullile riigisaladuse väärteoasjas määratud karistuse

Clyde Kull Foto: Taavi Sepp

Riigikohus tühistas täna endisele diplomaadile Clyde Kullile riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest määratud 400-eurose trahvi, sest väidetav väärtegu pandi toime Eesti Pariisi suursaatkonnas, mis pole Eesti territoorium.

Välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakond korraldas 2021. aasta mais Pariisi saatkonnas inspektsiooni, mille käigus võeti tollase suursaadiku Clyde Kulli töökabinetist ära kolm salastuse märkega dokumenti. Kullile heideti ette seda, et ta rikkus vähemalt alates 2019. aasta augustist nende dokumentide hoidmise nõudeid, põhjustades niimoodi ohu, et need võivad tulla avalikuks või osutuda kättesaadavaks juurdepääsuõiguseta inimestele. Kaitsepolitsei määras Kullile seetõttu riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest 400-eurose trahvi. Kull vaidlustas otsuse kohtus, kuid maakohus jättis selle muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas aga täna väärteomenetluse lõpetada, sest välisriigis asuv Eesti saatkond pole Eesti territoorium ning seal toime pandud väärteo eest ei saa inimest Eesti seaduse järgi karistada. Kolleegium rõhutas, et see järeldus puudutab ainult väärtegusid, mitte raskemaid õigusrikkumisi – kui Eesti kodanik on välismaal toime pannud kuriteo, siis võib teda selle eest ka Eestis vastutusele võtta.

Samas märkis riigikohus, et riigisaladuse kaitsmise kohustus pole piiratud Eesti territooriumiga ja kui inimesel on juurdepääs salastatud teabele, siis peab ta selle kaitseks mõeldud nõudeid täitma sõltumata oma asukohast. Kuigi nende nõuete eiramisele pole alati võimalik karistusõiguslikult reageerida, saab rikkuja võtta vastutusele näiteks distsiplinaarkorras või tunnistada tema juurdepääsuloa kehtetuks.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmise tähtsust arvestades võib see olla siiski karistatavuslünk, mistõttu võiks seadusandja riigikohtu hinnangul kaaluda karistusseadustiku täiendamist.

Kaitsepolitsei heitis Kullile algselt ette ka saladokumentide hoidmise nõuete rikkumist oma elukohas ja karistas teda selle eest 600-eurose trahviga. Maakohus otsustas selles osas menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, sest Kulli süü polnud kohtu hinnangul suur ja puudus avalik menetlushuvi. Selle juhtumi osas maakohtu otsust riigikohtus ei vaidlustatud.