Kinnisvarapettuste teele asumist soodustasid kergekäeliselt antud pangalaenud

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Sutt. Foto: SCANPIX

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Maria Suti sõnul jäävad miljonitesse kroonidesse ulatuvad kinnisvaralaenude kelmused aastatesse 2007–2008, mil pangad olid laenude väljastamisel ka kergekäelisemad.

Kui tihti tuleb prokuratuuril selliste kinnisvara- ja pangakelmustega tegeleda?

Politsei ja prokuratuuri menetluses olevaid kelmusena kvalifitseeritavaid kuritegusid on loomulikult palju. Kinnisvaralaenudega seonduvad kelmused on nendest siiski üksikud. Selliste kuritegude toimepanek eeldab üldjuhul kuritegelikku kokkulepet mitme isiku vahel.

Loogika ütleb, et niisugused kuriteoteated võisid sagedaseks muutuda pärast kinnisvarakrahhi ehk siis 2008.–2009. aastal.

See on tõsi, et organiseeritud mitmeepisoodilised ja miljonitesse kroonidesse ulatuvad kinnisvaralaenude kelmused jäävad aastatesse 2007–2008, mil pangad olid ilmselt laenude väljastamisel ka kergekäelisemad.

Millised on varalise kahju poolest suurimad juhtumid?

Suurim juhtum, mis praegu menetluses on, on kriminaalasi kogukahjuga üle 14 miljoni krooni, kus on kuus pettuse­episoodi.

Peeter Miku ja Igor Soloduhhini juhtumis oli koguni kaks kuriteoavaldust – SEB-lt ja Nordealt. Kas teisteski kriminaalasjades on kuriteoepisoode mitu?

Jah, üldjuhul on olnud tegemist mitmeepisoodiliste lugudega, kus laene on püütud välja petta mõnel juhul samalt pangalt eri kinnistute tagatisel, mõnel juhul aga ka eri pankadelt.

Kas samalaadseid pangakelmusi pannakse toime ka praegu või on need vaid laenubuumi tekitatud järelkaja?

Ma usun, et ma ei eksi, kui väidan, et sellel ja eelmisel aastal Põhja ringkonnas analoogseid kriminaalmenetlusi alustatud ei ole. Seetõttu võib järeldada, et suuremahulised kinnisvaralaenude kelmused jäid majandusbuumi ja sellele vahetult järgnenud aega.