Küsitlus: abielu mõiste sooneutraalseks muutmise osas on vastaseid rohkem kui toetajaid

Abielu sisu ja mõistet ei tohi muuta, leiab Malle Pärn. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et 52 protsenti vastajatest ei toeta perekonnaseaduses abielu mõiste juures sõnade «mehe ja naise» asendamist sõnadega «kahe füüsilise isiku» ning 40 protsenti toetab. Küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat Eesti AS.

«Abielu mõiste muutmise kohta on viimasel ajal (lisaks varasematele) olnud väga mitmeid arvamusküsitlusi, mis on küsinud selle teema kohta erinevate nurkade alt. Näiteks on ühelt poolt küsitud nii, et rõhk on olnud mõistel «õigus abielluda» ning teiselt poolt selle kohta, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Natuke erinevad rõhuasetused sellel põhimõttelisel teemal toovad ilmselt ka natuke erinevad vastused. Kõige kindlam järeldus selle kõige taustal on hetkel ilmselt see, et on üpriski keeruline määratleda, milline on siin täpne toetuse jaotus,» ütles tulemusi kommenteerides Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder.

«Käesolev küsitlus puudutab seda teemat teatud mõttes kõige täpsemalt, kuna on küsitud konkreetselt selle muudatuse kohta, mida perekonnaseaduses on abielu mõiste osas plaanitud teha. Siit on näha, et taolise abielu mõiste muutmise vastastel on valijaskonnas mitte väga suur aga siiski selge ülekaal. Natuke üldistatult võib selle küsitluse puhul välja tuua, et perekonnaseaduse sellise muutmise toetus on kõige suurem eesti rahvusest noorte lastetute naiste seas. Nende valijate hulgas, kellel on vähemalt üks laps, on vastuseis sellele muudatusele suurem kui poolehoid ning eriti kõrge on vastuseis paljulapseliste vanemate seas,» jätkas Mölder.

Vastajatele esitati järgmine küsimus: «Kas teie toetate perekonnaseaduse muudatust, mille kohaselt asendatakse abielu mõiste juures sõnad «mehe ja naise» sõnadega «kahe füüsilise isiku». 40 protsenti vastajatest ütles «Jah» või «Pigem jah», 52 protsenti «Pigem ei» või «Ei» ning 8 protsenti «Ei oska öelda».

Väga oluliselt erinevad seisukohad perekonnaseaduse sõnastuse osas vastavalt sellele, millist erakonda toetatakse.

Reformierakonna (69 protsenti toetab, 22 protsenti ei toeta), Eesti 200 (78 protsenti toetab, 15 protsenti ei toeta) ning SDE (75 protsenti toetab, 19 protsenti ei toeta) valijad on valdavalt sõnastuse muutmise poolt. Samal ajal EKRE (12 protsenti toetab, 85 protsenti ei toeta), Keskerakonna (22 protsenti toetab, 74 protsenti ei toeta) ja Isamaa (23 protsenti toetab, 72 protsenti ei toeta) valijate seas ollakse sõnastuse muutmisele selgelt vastu.

Kui 18–34-aastaste vastajate seas on enamik sõnastuse muutmise poolt, siis alates 35. eluaastast on ülekaalus vastajad, kes sõnastuse muutmist ei toeta. Vastajate haridustaseme põhjal aga suuri erinevusi ei teki ning perekonnaseaduse sõnastuse muutmise puhul on kõikide haridustasemete puhul vastaseid enam kui toetajaid.

Norstati küsitlus viidi läbi 9.–10. maini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.