Liia Hänni: kujunemas on väärastunud arusaam esindusdemokraatiast

Midagi pole katki seni, kuni obstruktsiooni käigus ei minda isiklike solvanguteni ja väljaspool riigikogu saali omavahel suheldakse. Jürgen Ligi (RE) ja Tanel Kiik (KE) on leidnud teema, mille üle arutada. Foto: Madis Veltman

Kuigi riigikogu peaks olema demokraatia süda, sest seal kokku saavad eri poliitiliste vaadetega inimesed on kõik lubanud seista Eesti riigi ja rahva huvide eest, näeme üha rohkem parlamendi töö ehk demokraatia toimimise blokeerimist.

Rahva esindajad ei aruta ega argumenteeri oma seisukohti, vaid on neid kaitstes lausa laupkokkupõrkes.

Aegade jooksul on kasutatud mitmeid obstruktsiooni meetodeid alates klassikalistest pikkadest kõnevoorudest ja küsimustetulvast ning lõpetades pikkade pauside võtmisega muudatusettepanekute vahel. Nüüd on parlamendi töö takistajad astunud sammu edasi, takistades sisuliselt juba tööga alustamist. Politoloog Vello Pettai juhtis tähelepanu asjaolule, et Keskerakonnna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid on lubanud, et nüüdne valitsusliit ei saa sadat kriitikavaba päeva.

«Õiguslikult toimetavad mõlemad, nii koalitsioon kui ka opositsioon, lubatavuse piirides,» nentis Põhiseaduse Assamblee liige, vandeadvokaat Jüri Raidla, kes on olnud aastaid riigireformi eestvedaja. «Ent tegelikult tegutsevad mõlemad inetult.»