Lähipäevil ilmub mullu surnud kunstiajaloolase Jaak Kangilaski mälestusteraamat, milles ta kirjeldab, kuidas tegutses üle neljakümne aasta kolme riigi luure teenistuses: esmalt Nõukogude Liidu, seejärel topeltagendina Rootsi ja hiljem Eesti eest.
Tellijale
Kunstiajaloolase Kangilaski ülestunnistus pärast surma: töötasin kolme luure heaks
Raamatus kirjeldab ta oma värbamist, töömeetodeid ning pöördelisi hetki – millestki sellisest pole varem Eestis sellises mahus kunagi kirjutatud, öeldakse raamatu tutvustuses.
Ajal, kui Kangilaski õppis Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, tehti talle 1962. aastal ettepanek hakata tööle armee luure (GRU) heaks. Tema üks tugevus oli see, et ta oskas eakaaslastest paremini inglise keelt. GRU koolitas ta tegutsema vaenlase tagalas, ta valdas šifreeritud raadiosidet ja suutis tuvastada lääne sõjatehnikat