Anneli Kannus: Raviasutuste vaheline konkurents peab asenduma koostööga

Täna ja homme peetakse Tallinnas Alexela kontserdimajas tervishoiutöötajate konverentsi «Meie 100», mis on kantud meeskondliku koostöö tugevdamise mõttest.

«Kuigi on õdede liidu 100. sünnipäeva aasta, kohtub kahe päeva jooksul esimest korda ajaloos nii suur hulk kõrgharitud spetsialiste – õed, ämmaemandad, bioanalüütikud, füsioterapeudid, radioloogiatehnikud – kokku 640 osalejat,» ütles õdede liidu president Anneli Kannus ja lisas, et kui õpitakse erialade üleselt koos tegutsema, lahkub patsient tulevikus igast Eesti raviasutusest võimalikult tervena.

«Muidugi on tervishoiutöötajaid Eestis sadades puudu, mistõttu peab kogu aeg keegi kedagi asendama, ent edaspidine eesmärk on kord paari-kolme aasta tagant kokku saada, aeg korraks maha võtta ja mõelda, et kuidas kroonilisi töömuresid innovaatiliselt lahendada,» rääkis Kannus, kelle sõnul teeb tänavune kokkusaamine sellega loodetavasti otsa lahti. «Raviasutuste vaheline konkurents peab inimeste hüvanguks asenduma koostööga.»

Tehnoloogiliselt kiiresti muutuva maailma kuum teema on kõikvõimalikud eetikaküsimused. Vaimse tervise õde Katin Kerr kavatseb auditooriumi arutlema kutsuda, kas õde võib üldse midagi töökohalt sotsiaalmeediasse postitada, kuivõrd küsimus on isikuandmete kaitses. Teema kerkis seoses praktikantidega, kes on sündinud piltlikult öeldes telefon pihus. «Nad on harjunud iga oma sammu kajastama – fotod, videod, kommentaarid – ent need levivad nagu kulutuli.» Tööl libastudes ei kahjustata sellega ainult ennast, vaid ka kooli, raviasutust ja patsienti, keda tuleb taoliste lekete eest eriliselt kaitsta. Iga jäädvustuse jaoks on vaja küsida inimese nõusolekut ja enne postitamist hetke mõelda. «Meie moto võiks olla «Pidur peale»,» pakkus Kerr.

Praegu Ameerikas töötav Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor, bioeetik Kadri Simm lahkab aga tehisajuga seotud eetilisi dilemmasid.

Kannus märkis, et põnevad ühistegemised siin-seal juba käivad. Bioanalüütikud ja ämmaemandad on töötanud välja uuringu, mis võimaldab nabaväädi verest kiiresti vastsündinu seisundit hinnata. Intensiivravis kasutavad õed patsiendi jaoks vaikset robot-abimeest, kes sosistab õele kõrva tegevusi, et pingeolukorras saaks protseduurid õiges järjekorras ja õigel ajal tehtud.

Õe ülesanne on Kannuse sõnul aegade algusest olnud patsiendiga lihtsas keeles rääkida, näiteks mis uuring on 3D-röntgen ja kuidas see erineb tavalisest röntgenist. Vaimse tervise sessioonis toovad esinejad inspiratsiooniks rahva ette oma kogemused, muuhulgas läbipõlemisest, ja nipid, kuidas madalseisust välja tulla.

Konverentsi juhatasid hommikul sisse president Alar Karis ja Euroopa õdede föderatsiooni president Elisabeth Adams. Etteasteid on kokku 70, igale neist on ette nähtud 15 minutit, isegi kui teema on mahukas. Kannus toonitas, et eesmärk pole koolitada kuulajaid mõnes teemas põhjalikult, vaid anda ette ideed ja kontaktid, millele hiljem koostööd ehitada. «Norm võiks olla see, et kui ühes haiglas võetakse kasutusele aega säästev lahendus, siis leviks uuendus kiiresti ka teistesse,» sõnas ta.

Konverentsi korraldavad õdede liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õendusjuhtide ühing.