EKRE on reitingutabelis Reformierakonna peaaegu kinni püüdnud

Martin Helme Foto: Tairo Lutter

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud viimase küsitluse järgi on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) liidrikohal oleva Reformierakonna sisuliselt kinni püüdnud, ühtlasi ületas opositsioonierakondade koondtoetus valitsusliidu erakondade oma.

Uuringufirma Norstat Eesti läbiviidud iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 23,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,2 protsenti ja Keskerakonda 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Kui Reformierakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud, siis EKRE toetus tõusis 1,3 protsendipunkti võrra. See tähendab, et vahe kahe kõige populaarsema erakonna vahel vähenes veelgi ning on nüüd vaid 0,5 protsendipunkti. EKRE on viimase kuue nädalaga oma toetust kasvatanud 6,6 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal jätkab Keskerakond, kelle toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14,7 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,5 protsendiga ning Isamaa 7,4 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,9 protsenti ning opositsioonierakondi 47,1 protsenti vastajatest. Esimest korda pärast uue koalitsiooni loomist ületab opositsioonierakondade summaarne toetus koalitsioonierakondade oma.

Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul on valimistest möödunud kahe kuuga erakondade kandepind ühiskonnas muutunud märkimisväärselt. «Reformierakonna ja EKRE nelja nädala koondtulemus on sisuliselt võrdsustunud ning sama trendi jätkudes näeme järgmisel nädalal, kuidas EKRE on taaskord kõige populaarsem erakond Eestis,» ütles Mölder.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on praegu ainus erakond, kes on võrreldes valimistega absoluutarvudes toetajaid juurde võitnud ja seejuures märgatavalt.

«Me oleme tagasi jõudmas olukorda, mis valitses alates kohalikest valimistest 2021. aasta sügisel kuni Ukraina sõja alguseni, mil Reformierakond oli ennast sisepoliitiliselt diskrediteerinud ning nende toetus madalseisus,» ütles Mölder.

«Valimised tõid paratamatult tähelepanu tagasi sisepoliitikale. Valitsuserakondade poolt kokku pandud vastuoluliste ja näiliselt läbimõtlemata poliitikate komplekt ning nende ilma pikemate arutelude ja konsultatsioonideta läbi surumise plaan on arusaadavalt hakanud nende kandepinda õõnestama,» selgitas teadur.

Tema sõnul on suurema löögi praeguseks sisse võtnud just Reformierakond, kuid on märke ka sellest, et samuti Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide positsioon on pigem nõrgenemas.

«Eesti 200 poolt lubatud uuest poliitikategemise stiilist pole selles valitsuses midagi märgata ning pigem valitsevad juba tavapäraste praktikate halvemad vormid. Ning sotsiaaldemokraatidel on ilmselt keeruline põhjendada seda, miks nad on valmis muuhulgas abielu mõiste muutmise nimel toetama poliitikaid, mis on ühiskonnas vasemal ja haavatavamal positsioonil olevatele inimestele kahjulikud,» märkis Mölder.

Kui riigikogu valimised toimuksid praegu, siis saaks Reformierakond 27 kohta, EKRE 26 kohta, Keskerakond 18 kohta, Eesti 200 15 kohta, sotsiaaldemokraadid kaheksa kohta ning Isamaa seitse kohta.