INTERVJUU ⟩ Arnold Rüütel: tuli magada, laetud püstol padja all

Täna 95. sünnipäeva tähistav president Arnold Rüütel soovib veel jäädvustada oma mälestused. Foto: Eero Vabamägi

President Arnold Rüütel on üks väheseid Nõukogude okupatsiooni aegseid tippnomenklatuuri tegelasi, kelle suhtes tänapäeva eestlastel on sooje tundeid. Täna, 10. mail saab ta 95-aastaseks.

Viimastel iseseisvuse taastamise eelsetel aastatel, vähemalt alates sügisest 1988, näitas Rüütel ennast Eesti iseseisva arengu eest seisja ja kindlameelse kaitsjana Moskva võimuorganite ees. Ainsana «endistest» osales ta edaspidigi aktiivselt poliitikas, olles kahe koosseisu riigikogu liige ja aastatel 2001–2006 Eesti president. Just Rüütli teeneks loetakse, et eestlased andsid 2003. aasta rahvaküsitlusel ülekaalukalt Euroopa Liitu astumist toetava vastuse.

Elate nüüd juba mõned kuud oma uues kodus Maarjamäel, kuidas sellega rahul olete?

Oleme selle väga ratsionaalselt kujundanud. Abikaasal on väike kabinet ja minul on samuti väike töötuba. On ka ühine suurem ruum. Lisaks on meil siin 160 ruutmeetri suurune arhiivimaja.

Teil on kindlasti kogunenud väga palju materjale, mida tuleb talletada.

Tõesti on palju materjale ning ka üle 150 aumärgi, mis on annetatud mulle peamiselt eri riikides, aga ka kodumaal. Näiteks 19 mõõka, millest üks, Tartu meeste annetatud, on isegi nii raske, et ma ei suudaks seda praegu enam tõstagi. Enamasti on need märgid ja autasud aga kullatud, hõbetatud või mõnikord kalliskividega kaunistatud. Selliseid asju on tõesti väga palju, nende hulgas ka kõrge kunstiväärtusega esemeid.