Mure tuleviku pärast viis separatistlike meeleoludeni

Nursipalu harjutusala vastane meeleavaldus pärast võrokeste kongressi 22. aprillil Võrus Tamula järve ääres, millest võttis osa umbes viissada inimest. Foto: Andres Treial

Pool aastat pärast seda, kui Nursipalu harjutusala laiendamise plaan sai avalikuks, on algselt osa Võrumaa inimeste mure paisunud üleriigiliseks teemaks, sest vajalikud sammud ja otsused pingete maandamiseks jäid õigel ajal tegemata, tõdevad kogenud kommunikatsioonieksperdid.

Kuus kuud tagasi, novembri algul, kui käisin esimest korda kohtumas Nursipalu harjutusvälja läheduses elavate inimestega, kel polnud tollal veel mingit selget pilti, mis hakkab juhtuma seoses polügooni laiendusplaanidega, teadis ometi osa neist rääkida, et mõned on juba saanud kaitseministeeriumilt kirja, mille sõnum on selge: teil tuleb peagi ära kolida.

Vähemasti nii olid nad kuulnud.

Kui leidsin inimese, kellelt info kirjade kohta väidetavalt pärines, ütles ta hämmeldunult, et tema ei tea sellest midagi.

Lühidalt: Nursipalu saaga polnud õieti alanudki, kui kommunikatsioon selle ümber perutas omasoodu. Olukorda ei klaarinud suurt seegi, kui kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) saabus kolm nädalat hiljem Tsooru rahvamajja, et maade, metsade ja kodude kaotamise hirmus inimestega silmast silma kohtuda ning valitsuse plaane selgitada.