Uuring: enamik Eesti elanikke on stressis

Stress. Foto on illustreerv. Foto: fizkes/Shutterstock

Kuigi Eesti elanike majanduslik toimetulek ja majanduslik kindlustunne ning eluga rahulolu on stabiliseerunud, on elanike stressitase kõrge, selgub märtsi lõpus ja aprilli alguses riigikantselei ning sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuringust.

74 protsenti vastanutest arvavad, et saavad praeguse sissetuleku juures hakkama või elavad mugavalt. Toimetulekuraskusi tunneb 26 protsenti eestimaalastest, veebruaris oli see näitaja 24 protsenti ja septembris 30 protsenti.

Majanduslikku kindlust järgmise poole aasta vaates tunneb 54 protsenti elanikest. Eestlastest on oma majanduslikus toimetulekus lähitulevikus täiesti või pigem kindlad 59 protsenti ja muude rahvuste esindajatest 44 protsenti. Veebruaris kergelt langenud turvatunne on kevadeks jälle taastunud. 55 protsenti eestimaalastest arvab, et Eesti riik võib ennast praegu tunda turvaliselt, 68 protsenti elanikest tunnevad ennast turvaliselt Eestis elades. Veebruaris oli see näitaja 63 protsenti ja detsembris 71 protsenti.

Samas leiab valdav enamus inimesi, et nende vaimne seisund pole paranenud või on isegi halvenenud võrreldes koroonaajaga. „Elanikest 68 protsenti arvab, et nende vaimne tervis pole võrreldes koroonakriisi ajaga muutunud ning 21 protsendi hinnangul on see isegi halvenenud, ainult 6 protsendi vastanute arvates on nende vaimne tervis paranenud. Selle põhjuseks võivad muuhulgas olla Venemaa agressioonisõjast tulenevad pinged ning majanduslik ebakindlus,“ selgitas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.

Vaimse tervise halvenemist on keskmisest sagedamini kogenud naised, 15-34-aastased inimesed, sealhulgas õpilased ja üliõpilased, ning majanduslike toimetulekuraskustega inimesed. Inimeste stressitase on detsembriga võrreldes samuti pisut tõusnud – 30 päeva jooksul on stressi kogenud 78 protsenti elanikest, sealjuures 28 protsenti suurel määral. Võrreldes sügisega on pisut vähenenud ka optimism tuleviku suhtes. Novembris vastas 62 protsenti ja nüüd 57 protsenti elanikest, et vaatab tulevikku lootuse ja entusiasmiga.

Seekord pöörati avaliku arvamuse seires palju tähelepanu vaimset tervist ja tervislikku eluviisi puudutavatele teemadele. 44 protsenti vastanutest hindavad oma tervist heaks või väga heaks. Novembris, mil seda viimati uuriti, oli näitaja 48 protsenti. Ootuspäraselt peavad oma tervist heaks kõige sagedamini nooremad inimesed,15-24-aastastest 65 protsenti. Kõige harvemini 65-aastased ja eakamad. Samas esineb uuringu andmetel stressi ning depressioonisümptomeid nooremates vanuserühmades enam kui vanemates, mis viitab, et tervisele hinnangut andes mõeldakse esmajoones füüsilisele, mitte vaimsele tervisele.

Lisaks uuriti küsitluse käigus kuidas on eestimaalased rahul oma unega, kui palju tegeletakse aktiivse liikumisega, kui tihti tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning muid tervisega seotud küsimusi.

Oluliste muutusteta püsib veebruarist toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele, seda toetab 66 protsenti inimestest. Veebruaris oli see 67 protsenti, kuid kasvanud on nende inimeste osakaal, kellel pole sel teemal selget seisukohta.

Stabiilseks jäävad ka infokanalitega seotud eelistused, kuid tasapisi jätkub sotsiaalmeedia populaarsuse kasv, mis muudest rahvustest inimeste puhul on teist uuringulainet järjest kõige populaarsem infoallikas. Eestlastest nimetavad sotsiaalmeediat kolme olulisema infokanali seas 30 protsenti.