Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõu sai valitsuselt rohelise tule

Lahinguõppus Nursipalu harjutusväljakul Foto: Kaitsevägi

Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud alused kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Eelnõu on Nursipalu harjutusvälja laiendamise alus.

Valitsuse hinnangul on kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit vaja seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui ka Eesti liitlaste suhtes. Õigusliku aluse loomine võimaldab muuhulgas laiendada Nursipalu harjutusvälja, mis on praeguses julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et parandada Eesti sõjalise kaitse võimet.

Täpsemalt nähakse eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.

Valitsuse hinnangul aitab harjutusvälja väljaarendamine parandada nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks.

Eelnõu loodetakse riigikogus vastu võtta enne suurt suve

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) kommenteeris täna valitsuse pressikonverentsil, et eelnõu loodetakse parlamendis vastu võtta enne jaanipäeva. «Kui Natura eelhinnang on valmis ja selle pinnalt on näha, et valitsus saab korralduse teha,  siis koostame korralduse eelnõu juulis ja siis see läheb avalikule arutelule, kus kõikidel asjaosalistel on võimalik kaasa rääkida,» märkis Pevkur.

«Me paneme eelnõu avalikult väljapanekule – inimesed saavad arvamust avaldada. Ma ei oska öelda, et kui mitu päeva see on. Kasutame avatud menetlust. Ma ei hoia kuskil saladusi. Kui on uut infot, loomulikult kohe jagame,» ütles minister.

Ministri närviproov: Hanno Pevkur Foto: Tairo Lutter

Valitsuse otsus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendada peatab varem kehtestatud planeeringu kehtivuse kuni uue planeeringu kehtestamiseni. Eelnõu järgi peab valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu algatama aasta jooksul kehtivate planeeringute muutmise.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis on seni olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. «Me hindame ka Natura mõjusid ja mõju looduskeskkonnale. Aga me teeme neid asju paralleelselt. See annab meile ajalise kokkuhoiu,» märkis Pevkur. «Me teeme väga palju selleks, et Nursi harjutusalal on taastatud reaalselt üks soo, ja me teeme väga palju keskkonnainimestega koostööd.»

Pevkuri sõnul tulevad valitsuses lähiajal arutlusse ka kompensatsioonimeetmed. «Oleme kaitseministeeriumis need kokku pannud, püüame koalitsioonipartneritega need läbi rääkida ja siis tulla vabariigi valitsusse,» ütles ta. Ministri sõnul saab meetmed jagada mitmesse kihti: «Esimene on inimestelt reaalselt väljaostetavad kinnistud. Teine osa puudutab vabariigi valitsuse määrust, mis kehtestab püsivad kompensatsioonid omavalitsustele, kellel on harjutusala. Kolmandaks, seoses Nursipaluga saab meie ettepanek vabariigi valitsusele olema töötada välja eraldi pakett nii-öelda loomistasuna, mis annaks Võru linnale, Võru, Antsla ja Rõuge vallale sellise loomistasu kompensatsioonimeetme, mille püüame mitme aasta peale ära hajutada. Ja neljandaks proovime koostöös KredExiga luua spetsiaalse müra vähendamise meetme ehk inimestel on võimalik koos KredExiga meie kaasfinantseerimisel vahetada näiteks ära oma aknad.»

Omavalitsused ei ole ministeeriumi tööga rahul

Eelnõu jättis kooskõlastamata Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL). Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles ERRile, et algul ei kaasatud liitu isegi kooskõlastusringi. «Avastasime selle eelnõu ringluse juhuslikult eelnõude infosüsteemist ja siis reageerisime ning palusime end lülitada kooskõlastusringi ja pikendada aega,» rääkis Luhalaid.

Eelnõu oli üles pandud 26. aprillil ja tagasisidet oodati juba 28. aprilliks, ELVLi ettepanekut tähtaega 10. maini pikendada arvesse ei võetud. «Meid lülitati kooskõlastusringi, aga kiireloomuliselt oodati vastust 3. maiks. Ehk sisuliselt oli meil tööks aega kaks päeva. Loomulikult ei ole kahe päevaga võimalik 79 omavalitsuselt sisulisi analüüse saada,» ütles Luhalaid.