Kehvem tasu haiguslehe eest võib sundida haigena tööle

1. juulist avatud haiguslehtede puhul on kolm esimest päeva töötaja omavastutus ehk tasustamata. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman

Valitsuse plaan tõotab haiguse põdemise töötegijatele juulis taas kallimaks muuta, kui haigushüvitist hakatakse maksma alates neljandast päevast, mitte teisest, nagu see on praegu.

Veel sügisel oli sotsiaalministeeriumil vastupidine kava. Ajutine kord, mille kohaselt haigushüvitist saab alates teisest päevast, hakkas lõppema. Toona leiti, et koroona ajal kehtestatud normidega tuleb jätkata. Kuigi üksmeelele jõudmiseks tuli valitsuses kõvasti piike murda, jäi peale sotsist ministri tahe. Pealegi olid ukse ees valimised – sel ajal hoiduvad erakonnad häälte kaotamise hirmus ebapopulaarsete ideede ellu viimisest.

28. detsembri erakorralisel istungil otsustaski riigikogu, et haiguspäevade hüvitamise korda ei muudeta. Kuid põlistamise asemel pikendati seda poole aasta võrra – 1. juulini 2023. Heldema korra kohaselt maksab tööandja praegu hüvitist teisest kuni viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. «Otsuse mõju on hinnanguliselt 30 miljonit eurot aastas ja see raha on eelarves olemas,» kinnitas haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek toona.