EESTI VABARIIGI KUKUTAJA ⟩ Viktor Kingissepa hukkamisest möödub 101 aastat

Pisut enne keskööd hukkas 3. mail Tallinna komandantuuri sõjaväelastest moodustatud komando Viktor Kingissepa kuskil Ülemiste järve lähedal noores männikus ja ta maeti sealsamas varem valmis kaevatud hauda. Pildil Kingissepp kaitsepolitseis. Foto: Rahvusarhiiv

101 aastat tagasi, 1922. aasta 3. mai hilisõhtul lasti Eesti sõjakohtu otsusega maha revolutsionäär ja «riigikukutaja» Viktor Kingissepp, kes oli kolm ja pool aastat varem naasnud Venemaalt, et võidelda kodumaal riikliku iseseisvuspüüde vastu.

Venemaa on alati naaberriikide ellu sekkunud ning neid endale allutada püüdnud. Kui parasjagu pole jõudu suureks sõjaliseks sissetungiks, saadetakse sealt spioone, diversante, provokaatoreid ning toetatakse neid, kes tekitavad ühiskonnas segadust, püüavad seda lõhestada või olemasolevat valitsust vägivaldselt kukutada. 1918. aasta oktoobrist kuni arreteerimiseni mais 1922 juhtis noore Eesti vastast tegevust põrandaalune revolutsionäär Viktor Kingissepp.

KGB esialgse versiooni, VETŠEKA esimese juhi Feliks Džeržinski lähedase kaastöölisena täitis Kingissepp 1918. aastal neis organites eriti tähtsaid ülesandeid, kuulates muu hulgas üle Leninile atentaadi teinud Fanny Kaplanit. Ega põlanud ka ise kellegi mahalaskmist, olgu siis Venemaal tšekistina või Eestis põrandaalusena.