EESTI KUKKUS NELI KOHTA ⟩ Leedu läks ajakirjandusvabaduse indeksis Eestist mööda

Eesti kukkus aastaga ajakirjandusvabaduse indeksis nelja koha võrra kaheksandaks. Foto: Tairo Lutter

Eesti kukkus aastaga rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid (Reporters sans Frontieres - RSF) ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas nelja koha võrra kaheksandaks, esmakordselt läks Leedu ajakirjandusvabaduselt Eestit mööda.

RSF märkis tänavuses aruandes Eesti kohta, et kuigi ajakirjandusvabadus on õiguslikul ja poliitilisel tasandil tagatud, ähvardab ajakirjanikke laimamise vastaste õigusaktide ja küberkiusamise tõttu enesetsensuuri oht.

RSF kirjutas, et viimasel kümnendil toimunud konsolideerumisel on Eesti meediaturul nüüdseks kaks suuremat meediamaja - Postimees Grupp ja Ekspress Grupp, lisaks avalik-õiguslik ringhääling ERR, kohalik meedia ja mitu sõltumatut internetiväljaannet.

Venekeelne meedia, sealhulgas avalik-õiguslik telekanal, avalik-õiguslikud ja eraraadiojaamad ning sõltumatud veebilehed, teenindavad venekeelset vähemust, mis moodustab 25 protsenti elanikkonnast, lisas RSF.

Poliitilist keskkonda on iseloomustanud suhteline neutraalsus ajakirjanduse suhtes ja vähesed verbaalsed rünnakud, mis on aidanud kaasa sellele, et ajakirjanikud on saanud poliitikute tegusid paljastada, kartmata tagakiusamist.

Kuigi ajakirjandusvabadus on Eestis põhiseadusega tagatud, piiravad meediavabadust õigusaktid, mis kaitsevad laimamise ja isikuandmete avaldamise eest.

«Kui laimuhagide kartus võib viia enesetsensuurini, siis isikuandmeid kaitsvad seadused on viimasel ajal muutunud Eesti võimude ettekäändeks piirata üha enam meedia juurdepääsu avalikule teabele,» tõi organisatsioon esile.

Meediaomand on Eestis nii kontsentreeritud, et seda võib pidada oligopoliks (turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakuvad ainult mõned vähesed müüjad – toim.).

«Kahe suurema meediakontserni omanikel on osalusi ka teistes ärisektorites. Eesti erameedia tegutseb väikesel turul, kus on piiratud hulk raha, mis sunnib neid otsima uusi tuluallikaid, näiteks korraldada üritusi. Avalik-õigusliku ringhäälingu eelarve on järjest piiratum ja seda võib olla poliitilise mõju objekt,» kirjutas RSF.

Kuigi ükski pikaajaline kultuuriline või ühiskondlik piirang ei ole takistanud ajakirjanikel oma tööd tegemast, süüdistas osa elanikkonnast meediat Covid-19 pandeemia ajal koostöös võimude ja ravimifirmadega. «Selle tulemusena langesid ajakirjanikud nii veebis kui ka väljaspool seda verbaalsete rünnakute alla,» märkis RSF.

Kui füüsilised rünnakud ajakirjanike vastu on Eestis äärmiselt haruldased, on ajakirjanikud puutunud kokku üha suurema hulga ähvardustega, millest kõige raskematest teatatakse politseile ja nende suhtes on algatatud ka uurimisi.

«Meediamajad on võtnud kasutusele meetmed ajakirjanike paremaks kaitsmiseks, kuid süstemaatilise psühholoogilise abi puudumise taustal võib küberkiusamine avaldada ajakirjanikele enesetsensuuri mõju,» leiab RSF.

RSFi ajakirjandusvabaduse indeks

1. Norra

2. Iirimaa

3. Taani

4. Rootsi

5. Soome

6. Holland

7. Leedu

8. Eesti

9. Portugal

10. Ida-Timor

16. Läti

45. Ameerika Ühendriigid

79. Ukraina

164. Venemaa

178. Vietnam

179. Hiina

180. Põhja-Korea

Allikas: Piirideta Reporterid