/nginx/o/2023/05/02/15294895t1h6316.jpg)
Inno Tähismaa mäletab Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi pilku autoaknast, kui ta nägi oma esimesel Eesti-visiidil 31 aastat tagasi Tartu tudengite protestiaktsiooni saamata jäänud stipendiumite pärast: «Kuningas sõitis mööda ja vaatas meid imestunud näoga.»
22. aprillil 1992. aastal jõid Tartu Ülikooli esimese kursuse ajakirjandustudengid pärast loenguid ühiselamus oma igapäevast õlut ja kirusid ülikooli tollase haldusprorektori Vello Peedimaa nuluõliäri Venemaal. Selle tõttu jäi kinni suur hulk ülikooli raha ning tudengite seas liikus jutt, et seetõttu ei saanud neile õigel ajal stipendiumi välja maksta. Lisaks peeti kinni ka ülikooli õppejõudude palkasid. Terve Eesti üritas tollal Venemaalt imeasju osta ja ratsa rikkaks saada. Vähesed aga said, ja ülikool nende hulka ei kuulunud. Meile tundus see jõle ebaõiglane.
See oli selline aeg, kus stipendiumi maksmise päeval kõigile kursustele raha ei jätkunud. Õigel päeval said ainult need, kelle stipivolinik oli järjekorras eespool. Mäletan, kuidas mitu korda mindi stipi saamiseks juba öösel järjekorda. Mis tõi omakorda tihti kaasa selle, et selleks ajaks, kui stipp oli käes, oli see juba ette ära kulutatud, et jaksaks ikka öö otsa stipivalves seista.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)