/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/02/25/525124t1h9f96.jpg)
Kuigi uuest avaliku teenistuse seadusest rääkides rõhutavad poliitikud, et tänu sellele väheneb riigiametnike arv, siis tegelikult see automaatselt ministeeriumide ja asutuste töökäte arvu ei vähenda.
Seadusemuudatus riigipalgaliste arvu ei vähenda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsi alguses uut avaliku teenistuse seaduse eelnõu tutvustades rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et ametnike arv võib uue avaliku teenistuse seadusega väheneda 5000-7000 inimese võrra. Tegelikult hakkavad osa senistest ametnikest tööle hoopis tööleoinguseaduse alusel.
«Ametnike arvu vähenemine ja töölepingu alusel töötamine iseenesest kellegi töökohta ei kaota, muutub vaid töösuhte alus,» tunnistas ministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu.
Ta tõi näite justiitsministeeriumist, kus praegu töötavad inimesed jagati vastavalt töö iseloomule tinglikult ametnikeks ning töötajateks. «Ilmnes, et umbes 70 protsenti senistest ametnikest jätkaks pärast seaduse jõustumist tööd ametnikena ning 30 protsenti töölepingu seaduse järgi töötajatena,» rääkis Sarapuu.
Nõuniku sõnul pole täna täpset hinnangut, kui palju uus seadus kokkuhoidu tuua võiks.
«Reformi peamine eesmärk on avaliku teenistuse kaasajastamine,» toonitas Sarapuu. Ametniku sõnul annab pikemas plaanis kindlasti kokkuhoiu avaliku sektori hüvede erasektorile sarnasemaks muutmine, lisaks võimaldab kaasaegsem avaliku teenistuse seadus kindlasti paindlikumalt asutuste vahel tugifunktsioone jagada ning ka see annab kokkuhoiu.
«Näitena võime tuua raamatupidamisteenuse, mida esmakordselt pakub justiitsministeeriumile rahandusministeerium. Andsime nimelt neile üle kohtute raamatupidamiskeskuse ning nüüd osutab üks ministeerium teisele uudsena tugiteenust,» tõi ta näite.
Avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskirjas seisab, et tänu ametnike senise lisapuhkuse kaotamisele võiks riik hakkama saada pisut väiksema ametnikearmeega.
Nii on justiitsministeerium seadust tehes välja arvutanud, et kui ametnikud puhkaks maksimaalselt 35 päeva, siis õnnestuks ministeeriumis ja selle allasutustes senine töö ära teha kaks protsenti vähema ametnike arvuga või õnnestub sama ametnike hulgaga täita kaks protsenti rohkem tööülesandeid. «Ministeeriumis ning haldusalas töötava 2778 teenistuja tööpäevade koguhulga suurenemine toob kaasa olukorra, kus lisanduvalt tehakse ära 46 inimese töö (2 protsenti),» seisab eelnõu seletuskirjas.
Praegu on riigiametnike puhkus 35 päeva, millele lisandub töötatud aastate eest antav lisapuhkus kuni 10 päeva, uue avaliku teenistuse seadusega on plaanis need lisapäevad ära kaotada.
2010 aastal töötas pisut üle 23 000 ametniku riigi ametiasutustes ja üle 5000 töötas kohalike omavalitsuste ametiasutustes.