Sisuturundus

Tallinna Jäätmekeskuse juhataja: prügile võiks kehtida kvoot nagu CO2-le

„Suur prügikast hoovil peaks olema häbiasi ja üldse võiks Eestis kehtida samalaadne kvoot prügile nagu süsinikdioksiidi ehk CO₂ heitkogustele,“ ütleb Tallinna Jäätmekeskuse juhataja, loodusteaduse magister ning enam kui 20 aastat keskkonnateemadega tegelenud Rein Kalle.

Ta lisab, et inimeste mõttemaailm on mõnekümne aasta tagusega võrreldes palju muutunud, aga pöörde toob eelkõige kaasa see, kui jäätmete liigiti kogumine muuta tarbija jaoks võimalikult mugavaks. „Sageli kuuleme argumente, kuidas jäätmejaam jääb kaugele ning sorteerimine on mõttetu. Ei ole mõttetu, liigiti kogutud jäätmed saab edukalt ringlusse võtta ning see peabki olema meie kõigi eesmärk. Omalt poolt oleme püüdnud astuda samme inimestele lähemale: pakendi- ja rõivakonteinerite asukohti tihendatakse Tallinnas pidevalt. Lisaks ohtlikele jäätmetele kogume nüüd kaks korda aastas igas linnaosas mobiilsetesse kogumispunktidesse kasutuskõlblikke esemeid.“

Üheks suurepäraseks näiteks mõttemaailma muutumisest peab Kalle hiljutist uudist Helsingist, kus Soome lennujaamasid haldav Finavia teeb ajalugu: Vantaa lennujaamas avatakse esimesena maailmas taaskasutuspood.

Jäätmejaamu hakkavad asendama ringmajanduskeskused

Tallinna ja ehk kogu Eesti tulevik on Kalle sõnul seniste traditsiooniliste jäätmejaamade ümberkorraldus. „Jäätmejaamad saavad osaks ringmajandusest ja ringmajandusse peab igaüks meist oma osa andma. Enamik Eesti jäätmejaamu on rajatud mõnekümne aasta jooksul pärast seda, kui väikeprügilaid hakati kinni panema, ent endiselt säilis vajadus jäätmete kogumiseks. Nüüd ainult kogumisest ei piisa ja jäätmejaamad peavad andma oma osa asjade ringlusse suunamisel.“

Seadus ei ütle, et Eestisse peab tegema ringmajanduskeskusi, aga Tallinna Jäätmekeskus võtab siin eeskuju muudelt riikidelt, kes on oma jäätmemajandusega suureks eeskujuks – näiteks Rootsi ja Norra. Samuti on nii sätestatud Tallinna jäätmekavas 2022−2026, mis sisaldab palju ambitsioonikaid tegevusi, millest üks ongi jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks. „Kõige olulisem on jäätmetekke vähendamine, aga mis toimub reaalsuses? Koos majanduskasvuga kasvab ka jäätmete kogus – nii on see alati olnud,“ nendib Kalle. Ta lisab, et samas muudab meele rõõmsaks see, et jäätmekeskusel on väga palju kliente, kellest paljud sooviksid oma katkiläinud asju parandada.

Et soodustada jäätmete jäätmejaama jõudmist, on Tallinna neli jäätmejaama suveperioodil avatud iga päev kella 12−20, samuti korraldatakse jäätmete kogumise tasuta kampaaniaid. Need kasvatavad kõvasti inimeste huvi jäätmetest lahtisaamiseks, näiteks viimati oli Paljassaare jäätmejaama järjekorras tipphetkel 28 autot. „Ühest küljest on tore, et jäätmejaamad on nõnda populaarsed, aga me ei taha, et kliendid peavad sabas seisma. Et Tallinna jäätmejaamade koormust leevendada, on Tallinnal plaanis lähiaastatel ehitada juurde kolm uut jaama, mille puhul kasutame uut kontseptsiooni ehk eespool nimetatud ringmajanduskeskuse nime. Ja kindlasti pole muutus ainult nimes, vaid ka sisus!“

Ringmajanduskeskus tähendab, et lisaks jäätmete vastuvõtmisele on samal kinnistul parandustöökojad, õppeklassid ja taaskasutusruumid, kus elanikud saavad meistrite juhendamisel ise oma vanu asju remontida või ümber teha, kasutades jäätmejaama toodud materjale. Samuti rekonstrueeritakse olemasolevaid jäätmejaamu, näiteks Paljassaarde on plaanis rajada puiduparandustöökoda ning Pääskülla üldparandustöökoda. Uute hoonete puhul võetakse eeskuju Põhjamaade parimatelt, vanade jaamade puhul kasutatakse ära olemasolevaid võimalusi – hooneid ja taaskasutusmaterjale.

Esimesena ehk aastal 2024 valmib Lilleküla ringmajanduskeskus Veskimetsas aadressil Mustjõe 40. See on pisemat sorti jaam, kus on katusega estakaad jäätmete toomiseks ning taaskasutuseks eraldi hoone. Kohalike elanike soovile vastu tulles on ümberringi planeeritud palju haljastust ja müratõkkeseinad. Järgmisena on plaan ehitada uus kinnine jäätmejaam Lasnamäele Punase tänava ja Plasti tänava risti. Sinna tulevad nii õppeklassid ja töökojad kui ka ringpood ja kohvik. Kolmas ringmajanduskeskus tuleb Haaberstisse, aga selle asukoht on veel kinnitamata. Kalle lubab, et selle jaama projekteerimisele eelneb arhitektuurikonkurss, et jaam tõesti kaunis saaks.

Huvi jäätmekäitluse ja ringmajanduse vastu kasvab

Tallinna Jäätmekeskuse töötajad käivad meelsasti erinevatel üritustel, organisatsioonides ning õppeasutustes oma tööst ja jäätmemajanduse tulevikust rääkimas. „Meie eesmärk on jagada enda mõtteid ning kuulata teiste ideid. Oleme saanud väga positiivset tagasisidet nii ringmajanduse kui ka näiteks selle aasta 1. juunist pealinnas kohustuslikuks muutuva biojäätmete liigiti kogumise kohta. Kui tahame, et Eestis säiliks kaunis loodus ning jäätmejaamad oleksid ilma naljata maailma kõige ilusamad, siis see nõuab tööd. Meie teised kohalikud omavalitsused võiksid ka need sammud julgemalt ette võtta!“

Praegu on kokkulepe, et 2025. aastaks peab 55 protsenti olmeprügist jõudma taaskasutusse ning 2035. aastaks peab see määr olema lausa 65 protsenti. Täna on see protsent vabariigi peale vaid 30 ringis, seevastu Tallinnas üle 40 protsendi – otsus biojäätmeid liigiti koguma hakata tõstab seda kindlasti.

„Teine tähtis samm biojäätmete kõrval on ühekordsete nõude kasutamise keelustamine. Alustuseks keelatakse need Tallinnas rahvarohkete ja ka väikeste ürituste korraldamisel, ent 1. jaanuarist 2024 laieneb uus kord kogu Eestile. Selle peaprooviks on kindlasti suvine Tallinnas toimuv noorte tantsu- ja laulupidu, kus ainuüksi esinejad söövad 150 000 portsjonit suppi, mida serveeritakse korduskasutatavatest nõudest,“ ütleb Kalle, kes ise on oma elus jõudnud prügivabaduseni. „Nagu finantsvabadusel, on ka jäätmevabadusel mitu astet. Minu jaoks oli esimese tasemeni jõudmise verstapost prügikastist loobumine. Alles on veel kast biojäätmele, pakendile ja vanapaberile. Hea on teada, et minu prügi pole loodusele koormaks!“

Küsimusest, kuidas jäätmeid liigiti koguda, peab Rein Kalle tähtsamaks, miks seda teha. Tal on viis mõtet teel jäätmevabaduseni:

1. Tahan vähem tarbida, et vähendada jäätmete tekkimist ja nendega keskkonna saastamist.

2. Tahan jäätmeteket vähendada, et ma ei oleks loodusele koormaks.

3. Tahan, et olemasolev loodus säiliks.

4. Tahan loodust nautida, see teeb mind ja teisi õnnelikuks.

5. Tahan olla õnnelik.